Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

2.4 Inimmõju
22
2.4 Human impact
Tabel 2.4. Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna punktreostuskoormus maakonniti aastal 2002
Table 2.4. Point pollution load from different counties of the Viru-Peipsi catchment area in 2002
Maakond Reostuskoormus tonni/aastas
County Pollution load, tons/year
BHT 7
Heljum Üldlämmastik Üldfosfor
BOD 7
Suspended solids Total nitrogen Total phosphorus
Ida-Virumaa 425 1453 1226 39
Lääne-Virumaa 56 100 47 10
Jõgevamaa 24 21 17 5,2
Tartumaa 286 228 223 34
Põlvamaa 17 16 13 2,5
Võrumaa 15 19 34 2,9
Kokku / Total 823 1837 1560 93,6
Eesti kokku
Estonian total 1481 2661 2591 183
2002. aastal läbi 1095 miljonit m 3 Narva jõe ja
Narva veehoidla vett. Sisuliselt on Narva veehoidla
vesi korduvkasutuses, kus veehoidla funktsioneerib
suure jahutusbasseinina. Kuna jahutusvee
kvaliteet protsessi käigus praktiliselt ei muutu, siis
ei ole jahutusveel Narva jõe ja veehoidla seisundile
märkimisväärset mõju.
Sarnaselt veevõtuga on vähenenud ka heitveekogused
ja reostuskoormused. Tööstuse ja asulate
heitveega veekogudesse juhitava orgaanilise
aine ja fosfori kogused on vaadeldavas kuues
maakonnas vähenenud vastavalt 3,7 ja 2,6 korda
(joonised 2.5 ja 2.6 ), naftasaaduste osas üle
nelja korra ning ühealuseliste fenoolide reostuskoormus
üle viie korra. Lisaks tööstusele on toimunud
suured muudatused ka olmereovee puhastamises
— valminud on mitmed uued reoveepuhastid,
mis on vähendanud ka reostuskoormust.
Ülevaate 6 maakonna 2002. a reostuskoormustest
annab tabel 2.4.
Üheks oluliseks keskkonda mõjutavaks inimtegevuseks
on maavarade kaevandamine. Eesti suurimad
keskkonnaprobleemid on seotud Ida-Virumaa
põlevkiviga, mille kaevandamine hävitab
maastiku, “kuivatab“ kaevusid ja reostab pinnathe
year concerned. Although abstraction of mine
water has decreased along with decreased oil
shale mining in the last decade, the water
pumped out from mines and pits accounted for
3/4 of the total abstraction of groundwater in the
region in 2002.
One of the main users of surface water in the
Viru-Peipsi catchment area is energy sector. In
2002, 1095 million m 3 of water from the Narva
River and Narva Reservoir was channelled
through the cooling ponds of the Estonian and
Baltic Power Plants. Essentially, the water of
Narva Reservoir is being reused and the reservoir
functions as a big cooling pond. As the quality of
cooling water remains practically unchanged in
the process, cooling water does not exert a significant
impact on the status of the Narva River
and Narva Reservoir.
Similar to water abstraction, also the wastewater
volumes and pollution loads have been decreased.
In the six counties observed, the
amounts of organic matter and phosphorus discharged
into water bodies with industrial and
municipal wastewater have decreased 3.7 and 2.6
times, respectively (Figures 2.4 and 2.5). Dis-