Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 54 3.2.4 The Ecological Status of Rivers VRDs on veekogudele avaldatava inimtegevuse morfoloogilise ja hüdroloogilise mõju iseloomustamiseks toodud sisse spetsiaalne mõiste – „oluliselt muudetud veekogu“ ehk pinnaveekogu, mis on inimtegevusest põhjustatud füüsiliste muudatuste tõttu oluliselt muutunud ning ei saa oma olemuse tõttu saavutada head ökoloogilist seisundit. Selliste veekogude jaoks tuleb „hea ökoloogilise seisundi“ asemel määratleda „hea ökoloogiline potentsiaal“. Siinjuures tuleb rõhutada, et veekogu võib määrata oluliselt muudetuks ainult füüsiliste muutuste tõttu, mitte halva veekvaliteedi ehk keemiliste muutuste põhjal. Samal ajal ei ole mõtet määrata veekogu „oluliselt muudetuks“ juhul, kui vaatamata füüsilistele muutustele on veekogu ikkagi heas ökoloogilises seisundis. Näiteks jõgi, mis 40 aastat tagasi sirgeks kaevati, võib olla tänapäevaks oma hea ökolooglise seisundi taastanud. Viru-Peipsi jõgedest on esialgu määratud „oluliselt muudetuks“ Võhandu jõe lõik Ruusast Räpina paisuni ja Pedja jõgi Jõgevalt Härjanurme paisuni. Eesti Looduhoiukeskuse hinnangul on Viru-Peipsi piirkonna 28 jõel paisude näol kaladele 83 ületamatut ja 12 raskesti ületatavat rändetõket. Jõgede ökoloogilise seisundi hindamisel ei lähtutud hea seisundi saavutamisel kaugeltki mitte kõikide paisude likvideerimise nõudest. Nendel juhtudel, kui paisul on oluline kultuurilooline, asulakujunduslik, hüdroenergeetiline või mõni muu ühiskonna seisukohast oluline funktsioon, nähti ette paisu säilimine. Näitena võib tuua Põltsamaa jõe, mille ökoloogiline hinnang on vaatamata heale veekvaliteedile rahuldav. Põltsamaa jõe kalastikule ja hüdromorfoloogilisele seisundile on äärmiselt halvasti mõjunud mitmed jõele rajatud paisud. Põltsamaa jõel on praegu 6 kaladele ületamatuks rändetõkkeks olevat paisu: Ao ülemine ja alumine pais (112 ja 113 km suudmest), Rutikvere (63 km), Põltsamaa (38 km), Kamari ülemine ja alumine pais (33 km). Paisud jagavad jõe seitsmeks üksteisest isoleeritud jõelõiguks. Kõige enam kahjustavad jõe kalavarusid Kamari paisud, lõigates ülesvoolu jäävad jõeosad ära nii Põltsamaa jõe alamjooksust kui ka tervest ulatuslikust Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist. Kuna Emajões ning enamikus selle suuremates lisajõge- WFD has introduced a special term to characterise the morphological and hydrological effect of human activity on water bodies – “heavily modified water body” or a surface water body significantly changed due to the physical changes caused by human activity and where “good ecological status” cannot be achieved. For such rivers instead of “good ecological status” the term “good ecological potential” shall apply. It should be stressed here that a water body can be classified heavily modified water body solely due to the physical changes. The low water quality or the chemical changes cannot be the basis for the classification “significantly modified”. At the same time there is no point in classifying a water body as “heavily modified” when despite the physical changes the water body still has good ecological status. For instance, a river that was straightened 40 years ago may have restored the good ecological status by now. The stretch in the Võhandu River from Ruusa to the Räpina dam and the section in the Pedja River from Jõgeva to the Härjanurme dam have had the preliminary classification “heavily modified” in Viru-Peipsi region. Wildlife Estonia has estimated that there are 83 dams, definite obstacles to fishes and 12 dams hard to pass during their migration. When assessing the ecological status of the rivers, the dismantling of all dams was not required in order to achieve the good ecological status. In cases where the dams have significant historical, aesthetic, hydropower or any other function considered important to the society, the dams will be preserved. The Põltsamaa River serves as a good example. The ecological status of the river is moderate despite the good water quality. Several dams erected in the river have adversely affected the fish fauna and the hydromorphological status of the river. There are 6 dams in the river at present. They all block the movement of fish during the migration period: the upper and the lower Ao dams (112 and 113 km from the river mouth), Rutikvere (63 km), Põltsamaa (38 km) and the lower and the upper Kamari dams (33 km). The dams divide the river into seven isolated water bodies. The Kamari dams have the most harmful effect since they cut the upstream stretches of the river off from both, the lower course and the extensive Emajõgi-Peipsi-Võrtsjärv water system.
3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 55 3.2.4 The Ecological Status of Rivers des on kalastikule kättesaadavaid kiirevoolulisi jõelõike äärmiselt vähe, siis oleks Põltsamaa jõe kärestikud ülalpool Kamarit olulisteks koelmuteks mitmetele Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves elunevatele kalaliikidele (teib, turb, säinas, tippviidikas). Suuresti Kamari paisude tõttu puuduvad Põltsamaa jõe kesk- ja ülemjooksul angerjas, teib, tippviidikas ja latikas. Olemasolevad paisud vähendavad oluliselt tõenäoliselt ka jõeforelli, turva, säina, ründi, viidika, trullingu, lutsu ja võldase arvukust jões. Põltsamaa jõe hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks oleks vajalik likvideerida ilma selge funktsioonita Ao paisud ja taastada seal jõe paisutamisega rikutud looduslikud kärestikud. Rutikvere paisule tuleks juhul, kui selle likvideerimine ei osutu võimalikuks, rajada kalatee. Tulemuseks oleks jõe lättest Põltsamaa paisuni, mille likvideerimine selle tähtsuse tõttu linnamiljöö kujundamisel ei ole ilmselt võimalik, ühtne jõelõik pikkusega 97 km. Kamari ülemisel paisul on hüdroelektrijaam. Vaatamata väiksele võimsusele (200 kW) on selle likvideerimine ilmselt raske. Lahenduseks oleks siiski Kamari alumise paisu, millel käesoleval ajal mingit otstarvet ei ole, likvideerimine ja kahe Kamari paisu vaheliste kärestike taastamine. Loodushoiukeskuse ekspertide hinnangul oleks selle mõnesaja meetri pikkuse kalade kudeala taastamisel äärmiselt positiivne mõju Põltsamaa alamjooksu seisundile (33 km) ja tõenäoliselt ka Peipsi ning Võrtsjärve kalastikule. Ka Võhandu jõe puhul ei ole kavandatud näiteks Räpina paisu ja Leevaku HEJ likvideerimist, küll tuleks tõsiselt kaaluda mitmete tarbetute paisude kõrvaldamist või kalateede rajamist. Jõe ökoloogilise seisundi negatiivse mõjutamise eredamaks näiteks on Kunda paisud Kunda jõe alamjooksul (Kunda HEJ ja tsemenditehase vana pais). Need lõikavad siirdekalad ära suuremast osast oma ajaloolistest koelmutest ning isoleerivad jõe alamjooksu lõheliste jt liikide asurkonnad kesk- ning ülemjooksu asurkondadest. Paisud seavad pidevasse ohtu ka jõe alamjooksu hüdroloogi- As there are very few stretches with swift waters in the Emajõgi River and most of its larger tributaries, the rapids of the Põltsamaa River above Kamari would be important spawning ground for several fishes (dace, chub, ide, riffle minnow) present in the Emajõgi River and lakes Peipsi and Võrtsjärv. The Kamari dams are also the reason why eel, dace, riffle minnow and bream do not occur in the extensive middle and upper courses of the Põltsamaa River. The existing dams may notably reduce the abundance of brown trout, chub, ide, gudgeon, bleak, stone loach, burbot and bullhead in the river. It would be necessary in order to achieve the favourable ecological conditions in the river to dismantle both, the lower Ao dam, which has no clearly defined function, and the upper Ao dam and to restore the natural rapids between two dams that were flooded due to the river impoundment. A fish bypass should be constructed at the Rutikvere dam in case it cannot be dismantled. As the result of the implementation of the above measures the river continuum would be uninterrupted in a 97 kilometre-long section from the spring to Põltsamaa dam, which cannot evidently be dismantled as it is an aesthetic factor of urban design. A hydropower station (HPS) has been built at the upper Kamari dam. Although it has low capacity (200 kW) it would evidently be impossible to close the station down. The problem could be solved by dismantling the lower Kamari dam, which has at present no function, and by the restoration of the rapids between two Kamari dams. The experts from Wildlife Estonia are of the opinion that the restoration of the spawning ground would have an extremely positive impact on the state of the lower course of the Põltsamaa River (33 km) and evidently also on the fish fauna of lakes Peipsi and Võrtsjärv. Dismantling of Räpina and Leevaku HPS dams in the Võhandu River is not planned, however, dismantling of several useless dams and the construction of fish bypasses should be seriously considered. The dams located in the lower course of the Kunda River are the best example of the negative
Page 1:
Viru-Peipsi veemajanduskava • Vee
Page 4 and 5:
2 Eesti Vabariigi Keskkonnaministee
Page 6 and 7: Sisukord 4 Content põhjal, millel
Page 9: 7 1 Sissejuhatus Introduction
Page 12 and 13: 10 1. Sissejuhatus 1. Introduction
Page 15: 13 2 Viru-Peipsi veemajanduspiirkon
Page 18 and 19: 16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.
Page 20 and 21: 18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes Eur
Page 22 and 23: 2.4 Inimmõju 20 2.4 Human impact J
Page 24 and 25: 2.4 Inimmõju 22 2.4 Human impact T
Page 26 and 27: 2.4 Inimmõju 24 2.4 Human impact A
Page 29 and 30: 3. Pinnavesi 27 3. Surface water 3.
Page 31 and 32: 3.1 Järved 29 3.1 Lakes Järvede,
Page 33 and 34: 3.1.1 Peipsi järv 31 3.1.1 Lake Pe
Page 35 and 36: 3.1.1 Peipsi järv 33 3.1.1 Lake Pe
Page 37 and 38: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 39 and 40: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 41 and 42: 3.1.4 Väikejärved 39 3.1.4 Small
Page 43 and 44: 3.1.4 Väikejärved 41 3.1.4 Small
Page 45 and 46: 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende
Page 47 and 48: 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 45
Page 49 and 50: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 55: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 59 and 60: 3.3 Rannikumeri 57 3.3 Coastal wate
Page 61 and 62: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 59
Page 63 and 64: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 61
Page 65 and 66: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 71 and 72: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 73: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 77 and 78: 4. Põhjavesi 75 4.1 General descri
Page 79 and 80: 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomus
Page 85 and 86: 4. Põhjavesi 83 4. Groundwater Tab
Page 87 and 88: 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 8
Page 89 and 90: 87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 91 and 92: 89 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 93: 91 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 97 and 98: 95 5. Kokkuvõte 5. Summary 5. Kokk
Page 99 and 100: 97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete
Page 101 and 102: 99 Lisa 1 Annex 1
Page 103 and 104: 101 Lisa 1 Annex 1 Lisa 1 Annex 1 V
Page 105 and 106: 103 Lisa 1 Annex 1 lastiku seisundi
show all

Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?