Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid
49
3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers
Jõgede õgvendamine ja maaparandussüsteemide
rajamine on toimunud juba aastakümneid tagasi
ja paljudel juhtudel on jõgi selle hullematest tagajärgedest
hakanud juba üle saama. Samuti on
meie rahalisi võimalusi arvestades raske loota, et
Eestis lähematel aastakümnetel mõne jõukama
Lääne-Euroopa riigi eeskujul jõgede vanu sänge
taastama ehk jõgesid uuesti kõveraks kaevama hakatakse.
Ekspertidelt saadud jõe heast kehvema
ökoloogilise seisundi hinnangu, juhul kui veekvaliteet
ja põhjaloomastiku seisund olid head, põhjuseks
olid tegelikult jõgedele rajatud paisud. Siiani
on veekaitses rohkem räägitud jõgede veekvaliteedist.
VRD üks uudseid lähenemisi on see, et
pööratakse samasugust tähelepanu ka jõgede hüdromorfoloogilistele
omadustele, sealhulgas paisudele.
Kuna paisude mõjust kalastikule on suhteliselt
vähe räägitud ja selle kohta ka vastakaid arvamusi
avaldatud, siis järgnevalt iseloomustatakse lühidalt
paisude mõju ja seega põhjendatakse, miks
12 jõel ei ole ilma paisude küsimuse lahendamiseta
hea ökoloogilise seisundi saavutamine võimalik.
Paisude mõju jõe füüsilisele kvaliteedile
Kalade jaoks on vooluvetes üheks kõige väärtuslikumaks
elupaigatüübiks kärestikud ja kiirevoolulised
kivise-kruusase põhjaga lõigud. Neist sõltub
otseselt ligi poolte jõgedes elunevate kalaliikide
esinemine ja arvukus. Eriti oluliselt sõltuvad kärestikest
ja kiirevoolulistest jõelõikudest mitmed kõige
väärtuslikumad püügikalad (näiteks lõhelised)
ning enamik kaitseväärtusega kalaliike. Kuna Eesti
on valdavalt lauskmaa, siis on kärestikke ja kiirevoolulisi
lõike jõgedes juba looduslikult vähe. Väikese
languga, aeglase vooluga, liiva-mudapõhjaga
jõelõike on seevastu pea kõikjal piisavalt ning
nende vähesus või puudumine kalastikule piiravat
mõju ei avalda. Kuna paise saab rajada reeglina
vaid suure languga jõelõikudele, siis on paratamatu,
et paisude rajamisega kaasneb kärestike ja kiirevooluliste
kivise-kruusase põhjaga jõelõikude
vähenemine jõgedes.
Lisaks väärtuslike elupaikade kadumisele/vähenemisele
ülalpool paisu seavad paisud ohtu ka paisust
allavoolu jääva jõeosa füüsilise kvaliteedi. Kui paisu
regulaarselt kevadise ja sügisese suurvee ajal alla ei
quality or serves as a reference water body (e.g.
rivers beginning from Pandivere Upland).
The rivers were straightened and the drainage
systems constructed tens of years ago and in
many cases the rivers show evidence of recovering
from the worst results of these activities. At
the same time, taking into consideration the
available financial resources it is highly improbable
that the restoration of former riverbeds and
sinuosity of straightened rivers will start in Estonia,
following the example of some more prosperous
West-European countries in the nearest decades.
By the experts, the classification of the
ecological status of a river below the good status,
in cases where the water quality and the status
of macroinvertebrates were good, was due to the
existence of dams. Until now the water quality
has primarily been focussed on when speaking of
water protection. One of the new approaches in
the WFD is that equal attention is also paid to
the hydromorphological characteristics of rivers
including dams. As until now the impact of dams
on the fish fauna has been little discussed and
contradicting opinions have been expressed on
this matter, the short characterisation of the impact
of dams is presented below and reasons are
given why without finding a solution to the problem
of dams the good ecological status of 12 rivers
cannot be achieved.
Impact of dams on the physical quality of rivers
The most valuable types of habitat for fish in water
cources are rapids and stretches with swift
waters and rocky-gravel bottoms. The occurrence
and abundance of nearly half of the river fish species
depends on the above factors. The most
valuable game fishes (e.g. salmonids) and most of
the vulnerable and protected species depend on
the rapids and the stretches of swift waters. Since
most of Estonia is a flat terrain, there are a few
rapids and swift-water stretches in rivers due to
the natural conditions. The stretches with low
gradients, slow flow and sand-silt bottom are numerous
everywhere and their scarcity or absence
does not exercise any limiting effect on the fish
fauna. As a rule, the dams can be constructed on
river stretches of high gradient and it is inevitable
that the number of rapids and the stretches with
swift waters and rocky-gravel bottoms decreases
as the result.