Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 56 3.2.4 The Ecological Status of Rivers ˆ lise reziimi ja füüsilise kvaliteedi, paisjärvede alla jäävad ühed Eesti parimad lõheliste koelmu- ja noorjärkude kasvualad. Kunda jõe hüdroenergeetiline potentsiaal on tühine võrreldes paisude ja elektritootmise poolt kalastikule põhjustatavate kahjudega. Kunda HEJ võimsus on kuni 200 kW, kuid see on kättesaadav ainult perioodiliselt. Paisude tõttu väheneb samas jõe taastootmise potentsiaal lõhe puhul kuni 5 korda, meriforelli ja jõesilmu puhul kuni 10 korda, kahjud on olulised ka jõeforelli, harjuse jt kalaliikide varudele. Siirdekalade (jõesilm, lõhe, meriforell, vimb) puudumine Kunda jões ülalpool Kunda HEJ paisu tähendab seda, et ca 60 km pikkuses jõeosas on kalastiku seisund parimal juhul vaid rahuldav – siirdekalad ja lõhelised on Kunda jõele kindlasti tüübispetsiifilised liigid ning nende puudumine vaesustab oluliselt ca 60 km pikkuse jõeosa kalastikku, mis pole praegu eriti liigirikas. Kunda jõe lõheasurkonna iga-aastast produktiivsust hinnatakse 1000–2000 laskujale aastas, jõe potentsiaalseks produktiivsuseks on hinnatud kuni 5000 laskujat aastas. Lõhega samas suurusjärgus on ka meriforelli iga-aastane laskujate arv (1000– 2000), meriforelli potentsiaalne laskujate arv võiks aga olla oluliselt suurem kui lõhel ning küündida 10 000 kuni 20 000-ni aastas. Kalakasvatustes on ühe kaheaastase (nn laskuja) lõhe või ka meriforelli kasvatamise omahinnaks ligikaudu 30 krooni. Kunda jõe kalandusliku potentsiaali täieliku rakendamise korral võiks saadav kasu olla järelikult 300 000–600 000 krooni aastas. Jõgede ökoloogilist seisundit hinnates tuleb arvestada ka nende kalanduslikku ja looduskaitselist staatust. Lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas on järgmised Viru- Peipsi piirkonna jõed: – lõheliste elupaikadena kaitstavad jõed: Ahja jõgi, Avijõgi, Kunda jõgi, Kääpa jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Oostriku jõgi, Piusa jõgi, Preedi jõgi, Põltsamaa jõgi, Pühajõgi, Seljajõgi, Tagajõgi, Võhandu jõgi; – karpkalalaste elupaikadena kaitstavad: Emajõgi, Narva jõgi, Pedja jõgi. impact on the ecological status of a river (the dam of Kunda HPS and the old dam of the cementmanufacturing plant). The dams cut migratory fish off their former spawning grounds and isolate the populations of salmonids and other species in the lower course of the river from the populations in the middle and upper courses. The dams are a constant threat to the hydrological regime and the physical quality in the lower course. The best spawning and nursery areas of salmonids have been flooded. The hydropower potential of the Kunda River is negligent compared to the adverse effect of dams and power production on the fish fauna. The capacity of Kunda HEJ (Hydropower Station) is max 200 kW. It can be reached only periodically (not in dry season). Due to the dams the carrying capacity of salmon decreases 5 times, of sea trout and river lamprey up to 10 times, the damage is extensive also to the stocks of brown trout, grayling and other species. The lack of migratory fishes (river lamprey, salmon, sea trout, vimba bream) in the river above the dam of Kunda HEJ means that the status of fish fauna in a 60 km-long stretch is in the best case only moderate – migratory fishes and salmonids are type-specific species for the Kunda River and their absence makes the species composition poorer in a 60 km-long stretch of river (the fish fauna of the river is not rich in species at present). The present annual productivity of the salmon population of Kunda River is estimated 1000–2000 smolts per year and the potential productivity 5000 smolts per year. The present sea trout productivity is similar to the salmon’s one, but the potential productivity of sea trout could reach 10 000 till 20 000 smolts per year. The cost price of one smolt incubated and breeded in fish farms in Estonia is 30 EEK. In case of complete use of fishery potential of Kunda River the financial benefit could be 300–600 thousand EEK a year. The fisheries and conservational status has to be taken into account when assessing the ecological status of rivers. The following rivers in the Viru- Peipsi region have been included in the list of rivers to be protected as habitat of salmonids and cyprinids: – to be protected as the habitat of salmonids:
3.3 Rannikumeri 57 3.3 Coastal waters Lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavatest jõgedest ei ole käesoleva hinnangu põhjal heas ökoloogilises seisundis Ahja jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Piusa jõgi, Põltsamaa jõgi, Pühajõgi, Seljajõgi ja Võhandu jõgi. Ahja, Avijõgi, Kunda, Kääpa, Loobu, Narva, Oostriku, Piusa, Preedi, Põltsamaa, Pühajõgi, Seljajõgi, Tagajõgi, Võhandu rivers; – to be protected as the habitat of cyprinids: Emajõgi, Narva, Pedja rivers. On the basis of the present assessment the ecological status is not good in the following rivers to be protected as habitat of salmonids and cyprinids: Ahja, Kunda, Loobu, Narva, Piusa, Põltsamaa, Pühajõgi, Seljajõgi and Võhandu rivers. 3.3 Rannikumeri Veepoliitika raamdirektiiv on esimene katse kompleksselt reguleerida rannikumere seisundit ja kaitset EL tasandil. Varem on rannikumere kaitse olnud teatud eraldiseisvaid tegevusi reguleerivate direktiivide osaks (nt suplusvee direktiiv, asulareovee direktiiv jt). Regionaalselt on teostatud merekeskkonna kaitset läbi erinevate konventsioonide (nt Helsingi konventsioon, OSPAR jt). Kuna sisemaal reostunud pinnavesi jõuab jõgede kaudu merre, võib rannikumere ökosüsteemis tekkida nn reostuse kuhjumise efekt, mida on täheldatud ka reostustundlikus Läänemeres (eutrofeerumine, kõrgenenud ohtlike ainete sisaldused kalades, reostusest tulenevad hüljeste haigused jne). Seetõttu vaatleb VRD rannikumerd vesikonna ühe osana ja kehtestab kvaliteedinõuded ka mereveele. Merevett käsitletakse 2 tsoonina – hea ökoloogilise seisundi saavutamine on eesmärgiks rannikuvee piires, hea keemilise seisundi saavutamine aga merevee, st kogu territoriaalmere piires (vt joonis 3.4). Rannikuvesi on defineeritud kui sisemeri (ranniku ja territoriaalmere lähtejoone vaheline mereala) ja sisemerega piirnev mereala laiusega 1 meremiil territoriaalmere lähtejoonest. 3.3 Coastal waters The Water Framework Directive (WFD) is the first attempt towards integrated regulation of the status and protection of coastal sea on the EU level. Earlier, the protection of coastal sea was regulated in the framework of directives regulating certain specific activities (e.g. bathing water directive, urban wastewater directive, etc.). On the regional level, protection of marine environment was regulated through various conventions (e.g. Helsinki Convention, OSPAR, a.o.). As surface water that gets polluted in the inland reaches the sea through rivers, the ecosystem of coastal sea may suffer from the so-called cumulative effect of pollution, which has been observed also in the pollution sensitive Baltic Sea (eutrophication, increased content of dangerous substances in fish, seal diseases caused by pollution, etc.). Therefore the WFD addresses coastal sea as part of river basin districts and establishes quality standards also for marine waters. Marine waters are divided into two zones – the objective of achieving a good ecological status is established for coastal waters only, while a good chemical status is to be achieved for marine waters in general, i.e. for the entire territorial sea (see Figure 3.4). Coastal waters are defined as inland sea (sea areas between the coastline and the seaward baseline of territorial waters) and sea areas bordering the inland sea at a distance of one nautical mile from the baseline of territorial waters.
Page 1:
Viru-Peipsi veemajanduskava • Vee
Page 4 and 5:
2 Eesti Vabariigi Keskkonnaministee
Page 6 and 7:
Sisukord 4 Content põhjal, millel
Page 9: 7 1 Sissejuhatus Introduction
Page 12 and 13: 10 1. Sissejuhatus 1. Introduction
Page 15: 13 2 Viru-Peipsi veemajanduspiirkon
Page 18 and 19: 16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.
Page 20 and 21: 18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes Eur
Page 22 and 23: 2.4 Inimmõju 20 2.4 Human impact J
Page 24 and 25: 2.4 Inimmõju 22 2.4 Human impact T
Page 26 and 27: 2.4 Inimmõju 24 2.4 Human impact A
Page 29 and 30: 3. Pinnavesi 27 3. Surface water 3.
Page 31 and 32: 3.1 Järved 29 3.1 Lakes Järvede,
Page 33 and 34: 3.1.1 Peipsi järv 31 3.1.1 Lake Pe
Page 35 and 36: 3.1.1 Peipsi järv 33 3.1.1 Lake Pe
Page 37 and 38: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 39 and 40: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 41 and 42: 3.1.4 Väikejärved 39 3.1.4 Small
Page 43 and 44: 3.1.4 Väikejärved 41 3.1.4 Small
Page 45 and 46: 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende
Page 47 and 48: 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 45
Page 49 and 50: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 55 and 56: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 57: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 61 and 62: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 59
Page 63 and 64: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 61
Page 65 and 66: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 71 and 72: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 73: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 77 and 78: 4. Põhjavesi 75 4.1 General descri
Page 79 and 80: 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomus
Page 85 and 86: 4. Põhjavesi 83 4. Groundwater Tab
Page 87 and 88: 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 8
Page 89 and 90: 87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 91 and 92: 89 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 93: 91 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 97 and 98: 95 5. Kokkuvõte 5. Summary 5. Kokk
Page 99 and 100: 97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete
Page 101 and 102: 99 Lisa 1 Annex 1
Page 103 and 104: 101 Lisa 1 Annex 1 Lisa 1 Annex 1 V
Page 105 and 106: 103 Lisa 1 Annex 1 lastiku seisundi
show all

Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?