Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

More documents

Recommendations

Info

88 Lisa 1 Annex 1 mastikku tõstab piirkonna põhjavees nitraatide sisaldust 3–6 mg/l võrra. Eestis jõuab kaitsmata põhjaveega paealadel põhjavette 15–25% (15– 40 kg N/ha) põllule antud lämmastikust. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonnas loodud nitraaditundlikul alal reguleeritakse ja piiratakse põllumajandustegevust eesmärgiga kaitsta põhjavett põllumajandusliku reostuse eest. Viru-Peipsi VMK projekti raames kontrolliti pestitsiidide sisaldust põhjavees 57 kontrollpunktis, kus võis aastatepikkuse pestitsiidikasutuse tõttu eeldada nende jõudmist ka põhjavette. Neljas analüüsis leiti MCPA-d (üks odavamaid herbitsiide, enamus pestitsiide on ohtlikumad kui MCPA) üle labori määramispiiri ja veel neljas proovis olid sisaldused määramispiiri peal. Väike-Maarjas ja Laekveres olid MCPA sisaldused kaevuvees 0,04 µg/l ning Esna ja Simuna allikas olid sisaldused 0,1 µg/l (piirnorm 0,1 µg/l). Seega võib pestitsiide leida ka Eesti põhjaveest ning intensiivselt haritavate põllumajanduspiirkondade põhjavees võib olla ka teisi pestitsiide peale leitud MCPA. Jääkreostus Jääkreostuse mõju avaldub eelkõige reostuskolde lähimas ümbruses – kaitsmata põhjaveega alal maksimaalselt 1 km raadiuses, savikate pinnaste levialal 200–300 m kaugusel jääkreostuskoldest. Suuremad põhjaveekogumite seisundit mõjutanud jääkreostuskolded on välja toodud tabelis 4.4. In low-density horticultural areas the concentration of nitrates may be 2–3 times higher. Higher concentration of nitrates indicates the impact of agriculture – 10 kg/ha of nitrogen left unused by the crop increases the nitrate concentration in the groundwater by 3–6 mg/l. In the Estonian limestone areas with vulnerable groundwater, 15– 25% (15–40 kg N/ha) of the nitrogen applied to fields reaches the groundwater. Pursuant to the EU Nitrates Directive 91/676/ EEC, the nitrate sensitive areas of Pandivere and Adavere-Põltsamaa (see the map of the area) were established by Governmental Regulation No. 17 of 21 January 2003. Within the framework of the Viru-Peipsi CAMP project, pesticide content in groundwater was inspected in 57 sampling points where years of the use of pesticides could have resulted in the reaching of pesticides into groundwater. In four samples, the concentration of MCPA (one of the cheapest herbicides; most pesticides are more hazardous than MCPA) exceeded the laboratory detection limit and in four more samples the concentrations coincided with the detection limit. In Väike-Maarja and Laekvere wells, MCPA concentrations were 0.04 µg/l and in Esna and Simuna springs – 0.1 µg/l (limit value 0.1 µg/l). Thus, the groundwater of Estonia may contain also pesticides and in intensively cultivated agricultural lands there may occur also other pesticides besides MCPA. Tabel 4.4. Olulisemad jääkreostuskolded Jääkreostusobjekt Mõjutatav põhjaveekogum Reostusnäitajad Raadi lennuväli Kvaternaari Meltsiveski Samiinireostus likvideeritud, põhjaveekogum naftareostus vähenenud, kaevudest leitud kõrgenenud kroomi sisaldusi ja tetraklorometaani. Põlevkivikeemiatööstuse Ordoviitsiumi Ida-Viru ja Naftasaadused, fenoolid, jäätmeladestud Kiviõlis ja Ordoviitsiumi-Kambriumi benseen Kohtla-Järvel põhjaveekogumid Elektrijaamade tuhamäed ja Ordoviitsiumi Ida-Viru ja Sulfaadid, kloor, kaalium, settebasseinid, prügilad Ordoviitsiumi-Kambriumi ohtlikud ained põhjaveekogumid
89 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4.4 Status of groundwater bodies Tänase seisuga pole ükski jääkreostuskolle üksikult niivõrd suur, et oleks põhjustanud kogu põhjaveekogumi seisundi halvenemist. Ohtlik on reostuskollete kontsentreerumine, seda eriti Ida-Viru põlevkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveekogumi puhul, sest kaevanduste veekõrvaldusega tekitatud tehislik intensiivne veevahetus soodustab reostuse levikut. Jääkreostuskollete kohta on koostatud andmebaas ning olulisemad jääkreostuskolded kuuluvad riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide nimekirja. Residual pollution The impact of residual pollution is expressed mostly in the immediate vicinity of pollution sources – in areas with vulnerable groundwater at the distance of up to 1 km and in areas with clayey soils – 200–300 m from the pollution source. The biggest residual pollution sites affecting the status of groundwater bodies are as follows (Table 4.4). As of today, none of these pollution sites is significant enough to cause deterioration of the status of an entire groundwater body. Concentration of pollution sites poses a danger, especially to the Ordovician groundwater body of Ida-Viru oil shale basin, because intensive human-induced water exchange caused by removal of mine water facilitates the spreading of pollution. A database of residual pollution sources has been compiled and the most important sites are listed as residual pollution sites of national importance. 4.4 Põhjavee seisundi hinnang Viru-Peipsi veemajanduskava territooriumile jäävad põhjaveekogumid on kõik peale Ida-Viru põlevkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveekogumi heas kvalitatiivses ja kvantitatiivses seisundis. Ida- Viru põlevkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveekogumi hea seisundi saavutamine ei ole lähema paarikümne aasta jooksul võimalik. 4.4 Status of groundwater bodies All groundwater bodies falling within the territory of the Viru-Peipsi Water Management Plan are in a good qualitative and quantitative status, except the Ordovician groundwater body of Ida-Viru oil shale basin. Achievement of a good status of the latter groundwater body is not possible in the next few decades. Table 4.4. Substantial residual pollution sites Residual pollution site Groundwater body affected Pollution indicators Raadi airport Quaternary Meltsiveski Samine pollution eliminated, groundwater body oil pollution reduced, raised concentrations of chromium and tetrachloromethane found in wells. Waste depositories of oil Ordovician Ida-Viru and Oil products, phenols, shale chemical industry in Ordovician-Cambrian benzene Kiviõli and Kohtla-Järve groundwater bodies Ash hills of power plants, Ordovician Ida-Viru and Sulphates, chlorine, sedimentation tanks, landfills Ordovician-Cambrian potassium, dangerous groundwater bodies substances
Page 1:
Viru-Peipsi veemajanduskava • Vee
Page 4 and 5:
2 Eesti Vabariigi Keskkonnaministee
Page 6 and 7:
Sisukord 4 Content põhjal, millel
Page 9:
7 1 Sissejuhatus Introduction
Page 12 and 13:
10 1. Sissejuhatus 1. Introduction
Page 15:
13 2 Viru-Peipsi veemajanduspiirkon
Page 18 and 19:
16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.
Page 20 and 21:
18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes Eur
Page 22 and 23:
2.4 Inimmõju 20 2.4 Human impact J
Page 24 and 25:
2.4 Inimmõju 22 2.4 Human impact T
Page 26 and 27:
2.4 Inimmõju 24 2.4 Human impact A
Page 29 and 30:
3. Pinnavesi 27 3. Surface water 3.
Page 31 and 32:
3.1 Järved 29 3.1 Lakes Järvede,
Page 33 and 34:
3.1.1 Peipsi järv 31 3.1.1 Lake Pe
Page 35 and 36:
3.1.1 Peipsi järv 33 3.1.1 Lake Pe
Page 37 and 38:
3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 39 and 40: 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3
Page 41 and 42: 3.1.4 Väikejärved 39 3.1.4 Small
Page 43 and 44: 3.1.4 Väikejärved 41 3.1.4 Small
Page 45 and 46: 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende
Page 47 and 48: 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 45
Page 49 and 50: 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisund
Page 55 and 56: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 57 and 58: 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund
Page 59 and 60: 3.3 Rannikumeri 57 3.3 Coastal wate
Page 61 and 62: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 59
Page 63 and 64: 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 61
Page 65 and 66: 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid
Page 71 and 72: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 73: 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogilin
Page 77 and 78: 4. Põhjavesi 75 4.1 General descri
Page 79 and 80: 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomus
Page 85 and 86: 4. Põhjavesi 83 4. Groundwater Tab
Page 87 and 88: 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 8
Page 89: 87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 93: 91 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4
Page 97 and 98: 95 5. Kokkuvõte 5. Summary 5. Kokk
Page 99 and 100: 97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete
Page 101 and 102: 99 Lisa 1 Annex 1
Page 103 and 104: 101 Lisa 1 Annex 1 Lisa 1 Annex 1 V
Page 105 and 106: 103 Lisa 1 Annex 1 lastiku seisundi
show all

Viru-Peipsi veemajanduskava - Keskkonnaministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?