4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

Hingamissagedus
– Üle 40/min on patoloogiline.
Diagnostilised järeldused
Tõlgendus osutub võimatuks
– Pulss jääb alla eale vastavast maksimaalsest sagedusest
85% ja EKG-s puudub isheemiline
reaktsioon.
– Ebanormaalne EKG põhjustab valepositiivseid
tulemusi või varjab ST-segmendi muutused
(LVH, LBBB, WPW, Barlow‘ sündroom, hüperventilatsioon,
funktsionaalsed südamevaevused,
digitaalis).
Normaalne leid
– Maksimaalse või submaksimaalse pulsisageduse
juures EKG-muutusi ei teki
– Junktsionaalne ST-segmendi depressioon (“rapidly
ascending ST”)
– Isoleeritud T-saki inversioon
– 2–3 min pärast koormust esmakordselt ilmnev
ST-segmendi depressioon
– Üksikud ventrikulaarsed ekstrasüstolid, eriti
pulsisagedusel üle 130/min
– Supraventrikulaarsed arütmiad
– Hisi kimbu parema sääre blokaadi teke
– ST-segmendi depressioon ainult II, III ja aVF
lülituses võib olla tingitud sümpatotooniast.
Tõeline isheemia põhjustab sagedamini ST-segmendi
depressiooni lülitustes I ja V4–V6.
Nõrgalt positiivne leid
– Horisontaalse kujuga ST-segmendi depressioon
1–1,5 mm.
– Aeglaselt süvenev ST-segmendi depressioon,
mis on vähemalt 1,5 mm 0,08 sek J-punktist
(0,06 sek J-punktist sageduse juures üle 130/
min).
Positiivne leid
– Horisontaalne ST-depressioon 1,5–2,5 mm.
– Aeglaselt astsendeeruv ST-segmendi depressioon
üle 2,5 mm 0,08 sek (või 0,06 sek.) Jpunktist.
– Destsendeeruv ST-segmendi depressioon 1–2
mm 0,08 sek (0,06 sek.) J-punktist.
– Sagedased ventrikulaarsed ekstrasüstolid (15–
20% QRS-kompleksidest), eriti alla 130/min
pulsisageduse juures ja koos isheemiliste STsegmendi
muutustega.
Kindlalt positiivne leid
– Destsendeeruv ST-segmendi depressioon vähemalt
2 mm 0,08 sek (0,06 sek.) J-punktist.
– Destsendeeruv või horisontaalne ST-segmendi
depressioon üle 2,5 mm.
– Horisontaalne või alanev ST-segmendi depressioon,
mis tekib kohe koormuse alguses ja/või
kestab üle 8 min pärast koormuse lõpetamist.
– Komplitseeritud ventrikulaarne arütmia.
73
Positiivse leiu olulisust kinnitavad
– Madalal koormusel tekkiv hüpotensioon + isheemia
(raskekujuline isheemiatõbi).
– Tugev tüüpiline stenokardiahoog + isheemiline
ST-segmendi muutus.
– Kolmanda südametooni teke või asünergiline
vasema vatsakese tiputõuge palpatsioonil.
– Mitraalregurgitatsiooni teke.
– Raske õhupuuduse teke.
– Anamneesis tüüpiline stenokardia.
– Riskitegurid.
Tõsisele koronaartõvele ja halvale prognoosile
vihjavad
– Koormushüpotoonia: vererõhk ei tõuse või see
langeb.
– Enneaegne koormustesti katkestamine stenokardia
tõttu.
– Madal koormustaluvus (alla 40%, < 1W/kg).
– ST-segmendi depressiooni teke
madala kaksikprodukti juures (frekvents x
süstoolne RR < 15000)
ilmneb kõikides lülitustes (I, V4–6, II, aVF,
V2)
kestab pikalt koormuse katkestamise järel
ST-segmendi suund muutub destsendeeruvaks,
eriti taastumisperioodis.
4.07 ORTOSTAATILISED KATSED
Toimetus
4.07
Metoodika
– Lühike 3-min seismiskatse, jälgides haige vererõhku,
pulssi ja sümptomeid.
– 8-min ortostaatiline katse seistes või kallutatava
laua abil, lisaks sageli EKG ST-T-muutuste jälgimine.
– Kallutuskatse (tilt-test) ehk püstiasendi taluvuskatse
südameuuringute laboris, vajaduse korral
isoprenaliini kasutades.
Lühike 2–3-min seismiskatse
Uurimisnäidustused
– Peapööritus, nõrkus, kollaps jm. sümptomid, mis
viitavad ülemäärasele vererõhu alanemisele püstiasendis.
Põhjuseks võib muu hulgas olla
hüpovoleemia
liigne vererõhuravi (eelkõige diureetikumid)
muud ravimid (polüfarmaatsia)
kestev immobilisatsioon.
– Vanuri kukkumiskalduvus (sageli hooletusse
jäetud lihtne uuring)
– Autonoomse diabeetilise neuropaatia võimalik
osa haige ortostaatilistes häiretes (süstoolne vererõhk
langeb 20–30 mmHg ilma pulsisageduse
tõusuta).