4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

5. PERIFEERSETE VERESOONTE HAIGUSED
Tromboembooliahaigete ravi kestus antikogulantidega*
Tromboositüüp Ravi
Sääretromboos ilma eelnevate Ak-ravi kuni 3 kuud (varfariin)
veenitromboosideta
Proksimaalne süvaveeni tromboos või
kopsuemboolia ilma eelnevate veenitromboosideta
– Ajutine riskifaktor (nt. lõikus), mis Ak-ravi 4–6 nädalat ja riskitegur on
on möödas möödunud (kasutatakse sageli 3 kuud)
– Metastaseerunud vähk Ak-ravi püsivalt
– Pärilik trombofiilia või Ak-ravi 3–6 kuud või püsivalt
idiopaatiline tromboemboolia
Korduv veenitromboos Ak-ravi 1 aasta või püsivalt
Veenitromboos raseduse ajal Hepariinravi raviannustega ja Ak-ravi
sünnituse järel 4–6 nädalat
* Ginsberg JS. Management of venous thromboembolism. NEJM 1996; 335: 1816–1828
antikoagulantravi näidustus, selle vähendamise
võimalus ja kuidas seda tehakse. Vähendamine
ei ole vajalik, kui hemostaasi saavutab kergesti:
nt. hambaekstraktsioon.
– Tehisklapiga haigete antikoagulantravi ei tohi
katkestada ja tavaliselt ka vähendada!
– Raseduse ajaks minnakse üle hepariinile.
Komplikatsioonid
– Varfariinraviga seondub vähemalt viiekordne
verejooksuoht. Oht on suurim ravi alguses. 1–
2%-l haigetest esineb aasta jooksul verejooksu.
– Verejooksuohtu suurendavad intensiivne ravitase,
kõrgem iga, teised haigused ja mõned preparaadid.
– Kui ravi näidustus on suhteline, võib ravi leevendada
terapeutilise piirkonna ülemise piirini
(nt. klapirikketa kodade fibrallatsioon, kus ei ole
esinenud embooliat).
Verejooksutüsistuste ravi
– Lokaalne hemostaas
– K-vitamiin
– Jääplasma
5.35 ALAJÄSEMETE VARIKOOS
Virpi Honkala
Põhimõte
– Ainult kosmeetilistest põhjustest tingitud varikoosilõikustesse
on põhjust suhtuda ettevaatlikult,
sest veene võib nn. varuosadena vaja minna.
158
Tabel 5.30b
Epidemioloogia
– Esineb kuni 50%-l täiskasvanutest.
– Naistel märgatavamalt sagedamini.
– Ilmumine raseduse ajal on tavaline.
– Võib põhjustada vaevusi juba väga vähese leiu
korral.
Alajäsemete veenivereringe
füsioloogia
– Normaalsest venoossest naasust kulgeb kuni
90% süvaveenide kaudu.
– Pindmisi ja süvaveene ühendavad klapid, mille
ülesandeks on suunata veri süvaveenidesse.
– Alajäseme nn. lihaspump tagab verevoolu.
– Süvasoontesisesed klapid takistavad veenivere
tagasivoolu jäsemete perifeersetesse osadesse.
Varikoosi patoloogia
– Pindmised veenikomud on veenilaiendid, mille
moodustumist mõjustavad mh. pärilikud omadused,
veenirõhu tõus ja ilmselt ka hormonaalsed
tegurid.
– Pindmise, nn. simplex-tüüpi varikoosiga kaasneb
sageli saphena magna-veenitüve klappide puudulikkus,
mis ulatub safeno-femoraalse ühenduseni.
– Ühendusveenide ehk perforansi‘te puudulikkus
võib olla varikoosi ilmnemine sellisena või koos
pindmiste veenide laienemisega.
– Sekundaarne varikoos võib tekkida süvaveeni
oklusiooni tagajärjel.
Kaebused
– Lokaalne valu, pigistus või põletustunne, mis