4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
tele, kes töötavad tugevate elektri- ja magnetväljade<br />
mõjupiirkondades, tuleb paigaldada bipolaarne<br />
stimulaator. Bipolaarse stimulaatori<br />
korpuse ümber puuduvad ka eletkrivoolud, mis<br />
võiksid põhjustada lihastõmblusi.<br />
– Stimulaatoriimpulsi kestus on tavaliselt 0,3–1,5<br />
msek ja pinge 2,5–5 V. Stimulatsioonilävi on impulsi<br />
väikseim tugevus, mis kutsub esile südame<br />
kontraktsiooni. Läve lõplik reguleerimine toimub<br />
1–3 kuud pärast stimulaatori implanteerimist.<br />
– Kardiostimulaatorid on kas “ühekambrilised“<br />
(koda või vatsake) või “kahekambrilised“ (nii<br />
koda kui ka vatsake). Kahekambristimulaatoreid<br />
nimetatakse füsioloogilisteks stimulaatoriteks.<br />
Täieliku AV-blokaadi korral võib selline stimulaator<br />
reguleerida vatsakeste tööd vastavalt normaalsele<br />
siinusrütmile kodades. Nii muutub löögisagedus<br />
loomulikul viisil.<br />
– Frekventsi muutva stimulaatori andur registreerib<br />
keha liikumisaktiivsust ja tõstab stimulaatori<br />
löögisagedust (R-rate) füüsilise pingutuse ajal.<br />
– Stimulaatori programmeerimise all mõeldakse<br />
selle rütmi kiiruse, impulsi tugevuse, südamelöökide<br />
äratundmise sensitiivsuse ja stimulatsioonitüübi<br />
reguleerimist. Programmi muudetakse,<br />
kui südamepuudulikkus süveneb või ilmub<br />
supraventrikulaarne rütmihäire.<br />
Stimulatsioonitüübid ja nende<br />
valimine<br />
– Vt. tabel <strong>4.</strong>78.<br />
– Sick-sinus-sündroomi põdejail tõstetakse kodade<br />
löögisagedus tasemele, kus normaalne AV-ülejuhtimine<br />
tagab ka normaalse vatsakeste rütmi<br />
(AAI-stimulaator). AV-blokaadi korral taastatakse<br />
kadunud juhtivus ja stimuleeritakse vatsakesi<br />
sünkroonselt kodade tegevusega (DDD- või<br />
VDD-stimulaator).<br />
– Kodade virvendust ja bradükardiat ravitakse<br />
“klassikalise” vatsakeste stimulatsiooniga (VVI).<br />
– Vatsakeste stimuleerimine (VVI) põhjustab kodade<br />
dilatatsiooni, nende virvendust ja suurendab<br />
ajuemboolia ohtu. Lisaks süvendab või põhjustab<br />
see südamepuudulikkust, sest kodade<br />
funktsioon hävib. VVI-stimulatsioon on odav ja<br />
lihtne, kuid pole füsioloogiline.<br />
– Kui oma rütm on säilinud ja stimulatsioonivajadus<br />
ajutine, piisab lihtsast vatsakeste stimulatsioonist<br />
(VVI). Vanurite puhul piirdutakse sageli<br />
vaid sellega, et tagatakse piisav rahuoleku<br />
sagedus ventrikulaarse stimulatsiooniga (VVI).<br />
Vahel tuleb stimulaatorisündroomi tõttu rakendada<br />
füsioloogilist või kodade stimulatsiooni,<br />
ehkki muidu oleks kasutatud vatsakeste stimulaatorit.<br />
Kontrolli sagedus<br />
– Tavaliselt üks kord aastas.<br />
139<br />
<strong>4.</strong>78<br />
– Füsioloogilise stimulaatoriga sagedamini, kui<br />
arvatakse, et oma rütm on muutunud.<br />
– Kui märgatakse, et patarei on tühjenemas, tihendatakse<br />
kontrolli.<br />
– VVI-stimulaatorite kontrollimist korraldatakse<br />
kohalikes tervisekeskustes, kust (magnet) EKG<br />
saadetakse keskhaiglasse.<br />
Kardiostimulaatorite kontrollimisel<br />
uuritakse<br />
– Sümptomeid<br />
Teadvusekaotusehood: stimulaatori puudulik<br />
töö või stimulaatorisündroom (vt. allpool).<br />
Sünkoobisümptomid on alati kohese stimulaatorikontrolli<br />
ja uuringutele saatmise näidustuseks.<br />
Infektsioonitunnused stimulaatori korpuse<br />
piirkonnas – patsient kohe haiglasse saata.<br />
Vahelihase kokkutõmbed või lihastõmblused<br />
korpuse ümber võivad tähendada viga või<br />
(elektroodi tipust tingitud diafragma kokkutõmbumised)<br />
elektroodi otsa väärasendit. Lihastõmbluste<br />
korral tuleks haige alati saata<br />
eriarsti konsultatsioonile, et põhjus välja selgitada.<br />
Füsioloogilise stimulaatori puhul võib reentry-juhtimise,<br />
kodade laperduse või virvenduse<br />
tõttu tekkida stimulaatortahhükardia.<br />
– EKG-d ilma magnetita ja koos magnetiga<br />
Alati on soovitatav registreerida EKG-d nii<br />
magnetiga kui ka ilma.<br />
Magneti kasutamise algus- ja lõpuhetk märgitakse<br />
EKG lindile alati täpselt!<br />
Enne magneti kasutamist kontrollitakse stimulaatori<br />
asendit.<br />
Registreeritakse normaalne 12-lülituseline<br />
EKG. Magnet asetatakse stimulaatori peale<br />
EKG V1-V3 registreerimise ajaks.<br />
Registreerima peab vähemalt 7 järjestikust stimulaatorikompleksi.<br />
– Patareide kestust<br />
Patareide tööiga on 6–10 aastat.<br />
Magneti mõjul annab stimulaator kindla sagedusega<br />
impulsse. Impulsside sageduse aeglustumine<br />
teatud piirini tähendab, et patarei hakkab<br />
tühjaks saama ja tuleb varsti ümber vahetada.<br />
Aeglustumine üle 5 löögi võrra minutis<br />
on näidustus koheseks haiglaga konsulteerimiseks.<br />
Magneti puudumisel võib enne 1989.<br />
aastat paigaldatud või asendatud stimulaatori<br />
tööd lugeda normaalseks, kui EKG-s ilma<br />
magnetita mõõdetud sagedus on sama kui näidatud<br />
programmeeritud sagedus. Kui sagedus<br />
on madalam, tuleb tingimata registreerida<br />
EKG koos magnetiga. Patareide tühjenemisele<br />
võivad viidata ka muud märgid ning kindlat<br />
reeglit siin pole.
Change language