4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ja kardetud haiglas, kus suure riskiga haigetele<br />
tehakse tromboosiprofülaktikat.<br />
– Haigust tuntakse halvasti ambulatoorses süsteemis,<br />
kus haiguspilt on teistsugune. Ambulatoorses<br />
süsteemis on haiguspilt subakuutne ja algul<br />
sageli vähese sümptomaatikaga. Siiski süveneb<br />
õhupuudus embolisatsiooni jätkudes päevade<br />
või nädalatega. Algul tunneb patsient õhupuudust<br />
vaid koormuse ajal.<br />
Etioloogia<br />
– Enamikul on põhjuseks süvaveeni tromboos<br />
(5.28).<br />
– Soodustavad faktorid on<br />
immobilisatsioon<br />
alajäsemete operatsioonid ja traumad<br />
ülekaalulisus<br />
kõrge iga<br />
raske südamepuudulikkus<br />
pahaloomulised haigused<br />
rasestumisvastased hormoontabletid, rasedus<br />
tromboosisoodumus (trombofiilia) (5.27)<br />
– Haruldased kopsuemboolia põhjused<br />
Ülajäseme veenisulgus<br />
Neeruveeni sulgus<br />
Rasvemboolia<br />
Lootevete emboolia<br />
Haiguspilt<br />
– Akuutne massiivne: hingeldus, valu rindkeres,<br />
teadvusekaotus, šokk, äkksurm<br />
– Subakuutne embolisatsioon: progresseeruv hingeldus,<br />
tahhüpnoe, tahhükardia, valu rindkeres,<br />
köha või ainult füüsilise võimekuse langus<br />
– Väike embol võib olla kas väikeste sümptomitega<br />
või asümptomaatiline<br />
117<br />
<strong>4.</strong>62<br />
– Krooniline asümptomaatiline embolisatsioon<br />
võib aeglaselt põhjustada pulmonaalhüpertensiooni<br />
ja lõpuks kopssüdame (cor pulmonale).<br />
Sümptomid ja kliiniline leid<br />
– Suur osa embolitest on algul sümptomiteta, eriti<br />
seni tervetel.<br />
– Mitmesuguses raskusastmes hingeldus on tähtsaim<br />
sümptom; algul avaldub ainult koormuse<br />
ajal.<br />
– Tahhüpnoe ja tahhükardia.<br />
– Valu rindkeres võib olla infarktilaadne või meenutada<br />
pneumothoraxit. Sageli on valu nõrk või<br />
puudub.<br />
– Köha ja sellega kaasnev kehatemperatuuri tõus<br />
simuleerivad kopsuinfektsiooni.<br />
– Harva veriköha, sellisel juhul kaasneb kopsuinfarkt<br />
– Alajäsemetes võivad olla süvatromboosi tunnused,<br />
kuid võivad ka täiesti puududa.<br />
– Kopsude kuulatlusleid ja kopsude röntgenipilt<br />
on sageli normaalsed.<br />
– Raskemate vormide korral on veenirõhk kõrgenenud,<br />
parem vatsake esile kerkinud ja S2 kahestunud.<br />
Sel juhul on patsient sageli hüpotooniline<br />
ja võib püsti tõustes minestada.<br />
– Raskel südame- või kopsuhaigel võib põhihaigus<br />
süveneda ja üldseisund halveneda.<br />
Diagnoosimine<br />
– Kopsude perfusiooni ja ventilatsiooni uuring<br />
(“kopsukaart”) on keskne ning praktikas otsustav<br />
uuring koos seda täiendava venograafia ja<br />
ultraheliuuringuga (sellest edaspidi).<br />
– Arteriaalse vere hapniku osarõhk on hea algne<br />
uuring, kui see on kättesaadav. Hapniku hinga-<br />
Joonis <strong>4.</strong>61. Laialdane alatagaseina kahjustus, mille levimist parema vatsakese piirkonda on näha V4Rlülituses<br />
ST-elevatsioonina. Silmas pidada, et tagaseina kahjustus on nähtav retsiprookse ST-depressioonina<br />
ja T-elevatsioonina lülituses V2. Q-sakke ei ole veel alaseinalülitustes III ja aVF, nii et trombolüütilise raviga<br />
on head võimalused olukorda parandada. (Kliiniline kardioloogia, Ravimitehas Orion, lk. 557).
Change language