4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

More documents

Recommendations

Info

4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED Põhjused – Isheemia ja sümpaatikuse ärritus põhjustavad ventrikulaarseid arütmiaid. – Kontraktsioonifunktsiooni alanemine põhjustab supraventrikulaarseid tahhüarütmiaid. – Vaaguseärritus põhjustab bradüarütmiaid ja AVjuhtehäireid, eelkõige alatagaseina infarkti korral. – Reperfusiooniga kaasneb sageli healoomuline ventrikulaarne rütm, kuid on ka tõsiseid ventrikulaarseid arütmiaid. Vatsakeste virvendus (VF) – Sageli infarkti esimese 2–4 tunni jooksul. 12 tunni möödumisel on primaarset vatsakeste virvendust harva. – Varajane ekstrasüstol võib isheemilises südamelihases käivitada vatsakeste fibrillatsiooni. Tänapäeval ekstrasüstoleid ei ravita, kui on olemas efektiivne monitorjälgimine. – Ravi Värsket vatsakeste virvendust ravitakse otsekohe defibrillatsiooniga, alates 200 J. Kauem kestnu vajab sageli põhilisi elustamisvõtteid. Kordumise vältimiseks alustatakse lidokaiinravi: algul 100 mg bolusena, mida võib korrata. Jätkatakse infusiooniga 3–4 mg/min. Amiodaroon on efektiivne alternatiiv lidokaiinile. Vajaduse korral kasutatakse lisaks beetablokaatorit. Vatsakeste tahhükardia (VT) – Üle kolme ventrikulaarse ekstrasüstoli ja üle 120/min. – Lühikesi, iseenesest lõppevaid episoode on enam kui pooltel infarktipatsientidest 2 esimese päeva jooksul. Ilmnevad 8–14 tundi hiljem, kuid mitte alguses, nii nagu VF. – Tagajärjeks on hemodünaamika halvenemine või VF. – Ohtlikkus sõltub kestusest, polümorfsusest, sagedusest ja avaldumisajast. – Ravi Beetablokaad Lidokaiinibolused ja infusioon nagu VF korral, kui on hemodünaamilisi probleeme. Alternatiiviks on amiodaroon. Vajaduse korral viiakse läbi elektriline kardioversioon sünkroniseeritult 50 J. Infarkti hilisstaadiumi ventrikulaarne tahhükardia on nagu vatsakeste fibrillatsioongi tõsine probleem ja eeldab eriuuringuid. Ventrikulaarsed ekstrasüstolid (VES) – Infarkti valuperioodil peaaegu kõigil. – On peetud ohtlikuks, kui neid on palju (üle 5/ min), nad on polümorfsed või varajased ja tabavad T-sakke. – Ravi ei ole enamasti vaja, kui on monitorjälgimine. Tarbe korral kasutatakse beetablokaatorit. 114 Idioventrikulaarne rütm – Loomulik ventrikulaarne rütm on sageli infarktiga kaasnev rütmihäire. Reperfusiooniperioodil annab isegi märku trombolüüsi õnnestumisest. Efektiivne sagedus on tihti 70–80/min. ning medikamentoosset ravi vaja ei lähe. Supraventrikulaarsed tahhükardiad – Infarktihaigel kaasnevad sageli südamepuudulikkusega või sümpatotooniaga. – Siinustahhükardia võib olla tingitud valust ja hirmust, kuid võib olla ka laialdase infarkti ja tõsise prognoosi märk. – Kodade funktsioon on infarktihaigele tähtis. Südamepuudulikkuse puhust kiiret kodade virvendust ravida aktiivselt elektriga. Sageli piisab beetablokaatoriga või digitaalisega aeglustamisest, oodates spontaanset pööret. Sama põhimõte kehtib teiste supraventrikulaarsete tahhükardiate korral. – NB! Infarktihaige laiakompleksset tahhükardiat tuleb alati ravida ventrikulaarse tahhükardiana. Bradüarütmiad – Võimas vagaalne reaktsioon infarkti algstaadiumis võib viia kollapsini. – Tagaalaseina infarkti korral ilmneb sageli funktsionaalne AV-blokaad, kus QRS on kitsas ja asendusrütm totaalse blokaadigagi 50–60. Stimulaatorit läheb harva tarvis. – Eesseinakahjustuse korral juhtetee katkeb: QRS on lai, asendusrütm aeglane (30–40), patsient on raskes seisundis ja vajab stimulaatorit. – Medikamentoosne ravi Funktsionaalse bradükardia korral korduvalt atropiini i.v. 0,5 mg. Kardiostimulaator – Eesseinainfarkti korral stimuleeritakse, kui tegemist on II–III astme AV-blokaadiga. Stimulatsiooniks tuleb valmistuda siis, kui tehakse kindlaks trifastsikulaarblokaad, vahelduv parem ja vasak sääreblokaad. Valmis tuleb olla ka siis, kui suurekoldelise infarktiga kaasnevad lisaks paremale sääreblokaadile ka LAHB või LPHB. – Tagaalaseinainfarktiga nõuab kolmanda astme AV-blokaad kardiostimulaatorit, kui bradükardia on hemodünaamiliselt üliaeglane ega normaliseeru atropiiniga. – Siinusbradükardia normaliseerub sageli i.v. atropiiniga. Vereringe alarühmad – kliiniline leid ja ravi – Vt. tabel 4.60. Ravi haiglas või voodiosakonnas Jälgimine ja ravi – Valu – Vererõhk – Nahk, perifeerne vereringe
– Hingamissagedus – Rütmihäirete monitooring – ST-segmendi muutused – Hapniku saturatsioon – Mugav asend – Patsiendi informeerimine ja rahustamine – Tüsistumata infarkti korral saab patsient kohe tõusta istuma, kui ta soovib, ta võib ise süüa ja teda võib aidata voodi kõrval paiknevale potiistmele. Intensiivsemat jälgimist rakendatakse tavaliselt 1–2 ööpäeva. – Infarkt on tüsistunud ja ravi kestus pikem, kui patsiendil on olnud šokk hüpotensioon selge südamepuudulikkus (eeldab tavaliselt tromboosiprofülaktikat või antikoagulatsiooni, eriti kui kaasneb kodade virvendus) jätkuv rinnavalu ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired trombemboolilised tüsistused anatoomilised komplikatsioonid (papillaarlihase düsfunktsioon) perikardiit 2.–4. päeval. Infarktihaige riski hindamine – Tähtsamad surmapõhjused on korduv infarkt südamepuudulikkus rütmihäired – Haiglaravi ajal näitavad halba prognoosi südamepuudulikkus ja laialdane infarkt rinnavalu ja isheemilised ST-muutused eesseina sügavad sümmeetrilised T-inversioonid T-saki infarkti korral muud koronaartõve riskifaktorid – Isheemia ja aktiivse ravi vajaduse hinnang Oht on suurim infarktijärgsetel nädalatel ja kuudel. Seetõttu tehakse paljudele haigetele haiglaravi lõppedes varajane, sümptomitega piiratud koormustest, mille alusel hinnatakse eelkõige angioplastia ja koronaarlõikuse vajalikkust. Vajadust võib hinnata ka südamelihase isotoopuuringuga. – Koronarograafia näidustustest vt. ka 4.58. Infarktihaige edasine ravi Ravi täpsustamine – Prognoosi parandavaks on nenditud aspiriini, beetablokaatorit, ACE-inhibiitorit ja statiine. – Algjärgus kasutatud ravimeist jäetakse mittevajalikud ära parem juba haiglasviibimise lõpul või esimese järelkontrolli ajal, mitte väljakirjutamispäeval. – Diureetikumi vajavad ainult need, kel on südamepuudulikkus. – Alustatakse aspiriiniga 50–100 (–250) mg, kui vastunäidustused puuduvad. 115 – Beetablokaator vähemalt neile, kel on hüpertoonia, stenokardia, vatsakeste arütmiad, koormusproovil isheemia, varasem infarkt, suur süda, väike väljutusfraktsioon. – Nitraadi manustamist alustatakse koos beetablokaatoriga kõigile neile, kel on stenokardianähud või koormustestil isheemia. – ACE-inhibiitor kõikidele, kel on selge süstoolne funktsioonihäire (väljutusfraktsioon alla 30%). Kergemat süstoolset funktsioonihäiret (30–40%) ravitakse ACE-inhibiitoriga siis, kui patsiendil on südamepuudulikkus, klapipuudulikkus, kõrgenenud vererõhk või diabeetiline nefropaatia. ACE-inhibiitorite näidustused on kogu aeg laienenud ja neid on hakatud ordineerima kõigile infarktihaigeile. ACE-inhibiitorite vastunäidustusteks on klapistenoosid, hüpotensioon ja ureemia. Nende kasutamist koos kaltsiumiantagonistidega tuleks hüpotensiooniohu tõttu vältida. Eriti algperioodis on diureetikumide kasutajail hüpotensioonioht. – Lipiidravi (statiinid) alustatakse kõigile patsientidele, kelle seerumi kolesterool on dieedist hoolimata üle 5 mmol/l. – Vestlus koronaartõvega elamisest peaks toimuma rahulikus miljöös juba haiglaravi ajal Vältida psüühikahäirete ja töövõimetuse teket Tähtsaim on suitsetamisest loobumise motivatsioon Kolesterooli alandav dieet või ravi on näidustatud, kui lipiidisisaldus on enne infarkti olnud kõrgenenud. Haiguspuhkus – Kestus on 2–3 kuud. – Non-Q-infarkti järel piisab lühemast, kui stenokardianähte pole. – Järelkontroll umbes 1 kuu pärast Vaevuste anamnees: kui on stenokardianähte, siis tuleb kaaluda koormustesti tegemist, kui seda ei ole veel tehtud. Re•iimi meenutamine. Lipiidide määramine, kui sisaldus on varem olnud kõrge. Kontrollitakse beetablokaatori vajadust (pulss). Fikseeritakse võimalik depressioon. – Töövõimet hinnatakse enne haiguspuhkuse lõppemist. Vajaduse korral tehakse töövõime hindamiseks koormustest. 4.61 PAREMA VATSAKESE INFARKT Markku Ellonen 4.61 Eesmärgid – Parema vatsakese infarkti peetakse hüpotoonia põhjuseks, kui ravitakse alaseina infarkti.
Page 1 and 2:
4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSE
Page 3 and 4: 4.72 Bakteriaalse endokardiidi prof
Page 5 and 6: kaasneda ka sümpatotooniaga (norma
Page 7 and 8: Joonis 4.03a. RBBB + LAHB + LVH. ru
Page 9 and 10: Joonis 4.03b. RBBB ja lisaks värsk
Page 11 and 12: diat põdev naine või patsiendil o
Page 13 and 14: Hingamissagedus - Üle 40/min on pa
Page 15 and 16: koobi tavakeelne vaste on minestus.
Page 17 and 18: - Tõsised sümptomid on rindkereva
Page 19 and 20: - SVES-i teket soodustavad suitseta
Page 21 and 22: Teofüllamiini kasutajatele tuleb m
Page 23 and 24: - on tehtud värske EKG, mis näita
Page 25 and 26: alleelselt või selle asemel kasuta
Page 27 and 28: värske või varem verejooksu põhj
Page 29 and 30: tajad juhul, kui rütmihäire põhj
Page 31 and 32: vererõhku vähemalt üks kord viie
Page 33 and 34: - Medikamentoosne ravi on põhjenda
Page 36 and 37: 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSE
Page 84 and 85: 5. PERIFEERSETE VERESOONTE HAIGUSED
Page 100: 5. PERIFEERSETE VERESOONTE HAIGUSED
show all

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?