4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

2. Manustatakse süstlast
– 1–2 minuti jooksul 15 ml (15 mg)
3. Infundeeritakse
– järgmise poole tunni jooksul 0,75 mg/kg/30
min (maks. 50 mg = 50 ml)
– järgmise tunni jooksul 0,5 mg/kg/60 min
(maks 35 mg)
– Kogu ravi kestus on 90 min. Infundeerimiseks
kasutatakse infusioonipumpa.
4. Hepariniseerimine (väldib lahustatud soones
vahetut retromboseerumist, pole vaja kohe
algstaadiumis alustada t-PA-ravi)
– Bolusena 5000 ühikut (1 ml)
– Jätkatakse infusiooni 1000 ühikut tunnis kuni
48 tundi.
Haiglasse saatmine
– Kui hemodünaamikahäire on tõsine, võib patsiendi
tervisekeskusest haiglasse viia trombolüüsi
ajal. Kogenud intensiivraviõde võib stabiilses
seisundis patsiendi toimetada haiglasse ilma
saatva arstita. Teistes olukordades peaks arst
transportimisel kaasas olema.
– Patsienti peab monitorist jälgima ja defibrillaator
olgu käepärast. Kättesaadavad peavad olema
adrenaliin, atropiin ja lidokaiin tõukeannuseks
ning lidokaiiniinfusioon.
– Tervisekeskuse voodiosakonnas võib ravida sellist
infarktihaiget, kus juba niigi seal ravil viibib.
Komplikatsioonide ravi
– Kerge verejooksu korral jätkatakse trombolüüsi ja
kui võimalik, siis proovitakse verejooks komprimeerida.
– Tõsise verejooksu korral ravi katkestatakse ja
kiire infusioonina manustatakse Ringeri lahust
või 0,9%-list NaCl-lahust ning traneksaamhapet
(Cyklokapron ® 2 x 5 ml i.v.).
– Ajuinfarktinähtude korral ravi katkestatakse.
– Anafülaktilist šokki ravitakse adrenaliiniga
1:10 000 1–3 ml i.v. 5–10 min jooksul või 1:1000
0.4–0.8 ml i.m. Vt. ka anafülaksia (14.61).
Akuutne angioplastia
– Angioplastia kui erakorraline protseduur on
trombolüüsi alternatiiv, millel võib olla eeliseid
ravikeskuses, kus selleks on head tingimused.
4.54 EBASTABIILNE
STENOKARDIA (ANGINA
PECTORIS)
Toimetus
Eesmärk
– Tuntakse ära ähvardavale infarktile eelnev steno-
105
4.54
kardia ja haige saadetakse efektiivselt toimivasse
südameintensiivravi osakonda aktiivseks
medikamentoosseks raviks või kiireks revaskularisatsiooniks.
Määratlus
– Uus, värske ning raskekujuline koormusega
kaasnev rinnavalu, mis on kestnud alla 1 nädala,
kui ka rahuolekuvalu ei ole.
– Rahuolekuvalu on olnud alla kuu või viimase
kahe ööpäeva jooksul. Rahuoleku stenokardiaga
kaasneb sageli südamepuudulikkus.
– Koormusrinnavalu varsti pärast infarkti.
Kliiniline pilt
– Ebastabiilne stenokardia on valu poolest samasugune
kui patsiendil ehk varem esinenud koormusrinnavalu.
– Alati valu ei ole ja juhtiv sümptom võib olla süvenenud
koormuspigistus (seisundi halvenemine).
– EKG-s on ST-depressioon varasem tunnus kui
valu, kuna sümptomiteta isheemiat esineb rohkem
kui sümptomitega.
– Piir ebastabiilse stenokardia ja T-saki infarkti
(non-Q-infarkti) vahel on ebakindel: nt. LAD-i
tüvestenoos põhjustab sümmeetrilise T-inversiooni
rinnalülitustesse. Kui sellega kaasneb
ensüümitaseme tõus, on tegemist infarktiga.
Ravi
– Peamiselt viiakse läbi südameintensiivravi osakonnas.
– Medikamentoosset ravi tuleb alustada esimeses
ravipaigas.
– Kergeimat vormi ehk värsket stenokardiat võib
ravida ka tervisekeskuses. Sellisel juhul tuleb
arvestada infarktiohtu, mis väheneb kiiresti ja
vastavalt muutunud olukorrale kujuneb stabiilne
stenokardia.
Rahuoleku isheemia akuutne ravi
– Algul 250 mg aspiriini puruksnärituna, seejärel
100 mg ööpäevas püsivalt, kui ei ole vastunäidustusi.
– Hapnik
– Nitroinfusioon (4.55) 24–36 tundi. Süstoolset
vererõhku langetatakse 10–15 mmHg ja alati
alla 150 mmHg.
– Beetablokaator (metoprolool või atenolool).
Eesmärgiks on sagedus 50–70/min ja süstoolne
rõhk alla 150 mmHg.
– Väikemolekulaarne hepariin, nt. daltepariin
(Fragmin ® ) annuses 100–120 IU/kg x 2 ühe nädala
jooksul. Samaaegselt manustatakse aspiriini.
Ravi võib ägeda staadiumi järel jätkata kodus
poole annusega u. 1 kuu jooksul.