4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
– EKG on praktikas tähtsaim meetod. Ultraheliuuring
on siiski tundlikum ja selle põhjal võib
kriteeriumide alusel LVH-d fikseerida kuni
pooltel vererõhuhaigetest. Ultraheliuuringut tuleb
kasutada siis, kui kliiniline leid ja EKG on
omavahel vastuolus. Ultraheliuuringut ei ole vaja,
kui EKG põhjal esineb selge LVH.
– Rindkere röntgenipilt on mittetundlik. Hüpertroofia
võib siin ilmneda vaid vasaku vatsakese
promineerumisena.
– Hüpertroofia hindamisel on aluseks eelkõige
voldikriteeriumid (kõrge R-sakk).
– LBBB tähendab tavaliselt LVH-d.
– Üldine EKG hinnang põhineb Estesi loodud
punktisüsteemil (tabel 4.47). Voldikriteeriumidele
lisaks antakse hinnang ST-T-muutustele,
teljele, QRS-kompleksi laienemisele ja vasaku
koja hüpertroofiale. Estesi voldikriteeriumid on
jäigad ja ebatundlikud. Paljud komputeriseeritud
hinnanguprotokollid on langetanud voldikriteeriume,
püüdes parandada tundlikkust. Sel juhul
tuleb hinnangut andval arstil otsustada, kas uuritaval
on mingi põhjus, mis tekitab nn. “kõrge
voltaa• i” (raske töö, sport, noor iga, meessugu,
kõhnus) või vähendab seda (paksus, kopsuemfüseem,
vananemine, naissugu, põetud infarkt).
Uued komputeriseeritud LVH hinnanguprotokollid
on usaldusväärsed ja arukalt koostatud:
need annavad tõenäosuse astme ja oskavad arvesse
võtta vanust ning sugu.
4.48 SEKUNDAARNE
HÜPERTENSIOON
Toimetus
Eesmärk
– Sekundaarset hüpertensiooni tuleb kahtlustada
siis, kui kõrgvererõhktõvega koos ilmnevad
järgmised ebatüüpilised tunnused:
algab alla 30–40-aastasena
algus on järsk
järsult süvenev vererõhk ka vanemas eas
vererõhuväärtused on kõrged (seda pole
Conni sündroomi korral)
reageerib halvasti medikamentoossele ravile
pärilikku tegurit anamneesist ei ilmne
patoloogilised laboratoorsed analüüsid (uriini
sade, seerumi kaalium ja kreatiniin, LVH jm).
Epidemioloogia
– Avastatud uutest kõrgvererõhktõvega patsientidest
95%-l on essentsiaalne hüpertoonia
4%-l renaalne hüpertoonia
1%-l muudest põhjustest tingitud hüpertoonia.
100
Nefrogeenne hüpertoonia
Renovaskulaarne hüpertoonia
– Kliinilistel alustel raske diagnoosida
– Renovaskulaarse hüpertoonia kahtlus peaks tekkima,
kui patsiendil
on ravile halvasti alluv hüpertoonia või varasem
hea ravivaste halveneb
esineb ulatusliku arterioskleroosi kliinilisi
tunnuseid, nt. klaudikatsioon, halvasti palpeeritavad
perifeersed pulsid
on kuulda neeruarterite kahinat ülakõhus (auskulteeritav
igal kolmandal)
staatuses leitakse auskulteeritav süstoolne
kahin kõhupiirkonnas (kuuldav harva).
– Uriini sade ja seerumi kreatiniin võivad olla normaalsed.
– Kõik patsiendid, kellel kahtlustatakse neeruarteri
stenoosi, saadetakse haiglauuringutele neeruarterite
piltdiagnostikaks.
– Teatud juhtudel on võimalik kirurgiline ravi või
angioplastia. Eriti efektiivne on noorte patsientide
ravi, kui neil on fibromuskulaarne düsplaasia.
Neerude parenhüümihaigustest põhjustatud
hüpertoonia
– Neeruhaigust võib pidada kõrgenenud vererõhu
põhjuseks siis, kui põhiuuringutega (4.42) leitakse
seerumi suurenenud kreatiniinitase, proteinuuria
või hematuuria. Nende normaalsed
väärtused ei välista nefrogeenset hüpertooniat.
Neerupatoloogia võib olla vaid ühepoolne.
– Neeruhaiguse põhjus on sageli teada juba varases
staadiumis: diabeetiline nefropaatia, nefriit,
krooniline püelonefriit või amüloidoos (harva).
– Kui neeruhaiguse põhjus on teada, siis püütakse
efektiivselt ravida põhihaigust ja valitakse neeruhaigele
võimalikult sobiv vererõhuravim
(4.46).
Estesi LVH-hinnangukriteeriumid
Tabel 4.47
EKG-kriteeriumid Punktid
1. R või S jäsemelülituses = 20 mm
või R või S rinnalülitustes
V1 V2 V5 V6 = 30 mm 3
2. ST- muutus ilma digitaaliseta 3
ST-T-muutus digitaalise kasutajal 1
3. QRS-telg vasakule üle -30 kraadi 2
4. QRS-kestus >100 msek. või
aktivatsiooniaeg (VAT) V5–V6 >50 msek. 1
5. P-terminale alla -0,04 mmsek.
(= vasaku koja hüpertroofia) 3
Tõlgendus: kindel LVH 5 või rohkem, võimalik 4
punkti.