4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

gitatsioon võib olla suur ka siis, kui kahin
puudub.
Lisauuringud kahina tähenduse
hindamiseks
1. Pulsi, vererõhu, veenirõhu, südame palpatsiooni
ja anamneesi alusel hinnatakse koormustaluvust.
2. EKG ja rindkere röntgen põhiuuringutena.
3. Vajaduse korral jätkatakse südame ultraheli- ja
doppleruuringuga, mille abil sageli selgub, kas
operatiivne ravi on vajalik.
4.67 KROONILINE SÜDAME-
PUUDULIKKUS
Toimetus
– Äge südamepuudulikkus vt. 4.68, parema poole
puudulikkus vt. 4.70.
Eesmärgid
– Välditakse põhjendamatut puudulikkuse diagnoosi
ebaspetsiifiliste sümptomite ja üksiku
sümptomi alusel.
– Selgitatakse põhihaigus ja ravi suunatakse ka
sellele.
– Diagnoositakse ja ravitakse süvendavaid tegureid
ja tehakse kindlaks haiguse raskusaste.
– Eristatakse teineteisest süstoolne ja diastoolne
südamepuudulikkus.
– Teatakse, millised patsiendid tuleb saata ultraheliuuringule.
– Tuntakse ravi uusi, prognoosi parandavaid põhimõtteid.
Üldist
– Südamepuudulikkus on küllalt tõsise südamehaiguse
sümptom, mille põhjus tuleb alati selgitada.
– Üle 75-aastastel on südamepuudulikkus sageli
nii süstoolne kui ka diastoolne, keskealistel peamiselt
süstoolne. Kui puudulikkus on süstoolse
ja diastoolse kombinatsioon, tuleb selgitada,
kumb domineerib. Süstoolse südamepuudulikkuse
põhjus on see, et funktsioneerivat südamelihast
on vähe ja seisundi prognoos on raske vormi
korral (NYHA III–IV), kui seda ei ravita,
halb.
– Südamepuudulikkus võib olla asümptomaatiline,
nii et selle avastab ainult ultraheliuuringuga.
Selliselgi juhul võib ravi ACE-inhibiitoriga ja/
või beetablokaatoriga olla põhjendatud, parandades
prognoosi.
– Ravi püütakse alati suunata peapõhjusele või
-põhjustele: vererõhk, isheemia, klapikirurgia
jm. Ultraheliuuring on sageli vajalik, et peapõhjus
selguks.
125
Südamepuudulikkuse sagedasemad
põhjused
– Süstoolne puudulikkus
Südame isheemiatõbi 60%
Dilateeruv kardiomüopaatia 15%
Klapirikked ja kaasasündinud südamerikked
7%
Kõrgvererõhktõbi 3% (diastoolse puudulikkuse
korral sagedasem)
Muud: tahhü- ja bradüarütmiad, kodade virvendus,
hüper- ja hüpotüreoos, müokardiit
– Diastoolne puudulikkus
Vasaku vatsakese hüpertroofiaga kaasnev
kõrgvererõhktõbi
Vasaku vatsakese hüpertroofia kõrges eas
Südame isheemiatõbi
Amüloidoos, perikardiit jm. restriktiivsed
seisundid
– Südame parema poole puudulikkus (4.70)
Puhta vormi korral on põhjuseks sageli kopsuhaigus,
millest sugeneb pulmonaalhüpertensioon.
Südame vasaku poole haigus võib vähehaaval
viia pulmonaalhüpertensioonini, samuti parema
poole puudulikkuseni.
Süvendavad ja käivitavad tegurid
– Rasked infektsioonid, eriti kopsus
– Aneemia
– Hüper- ja hüpotüreoos
– Tahhü- ja bradüarütmiad
– Rohke vedeliku- või vereinfusioon
– Põletikuvastased valuvaigistid, eriti kui neerude
funktsioon on halvenenud
– Kontraktsioonivõimet nõrgendavad ravimid (verapamiil,
beetablokaator, disopüramiid ja nende
kombinatsioonid)
– Südameravimite tarvitamise hooletusse jätmine
– Ülekaalulisus
– Rohke alkoholi tarvitamine
– Kõrge vererõhk.
Sümptomid
– Üldine jõuetus, väsimus
– Hingeldus või lihasväsimus koormusel, eriti nende
muutus on tundlik, kuid samas ebaspetsiifiline
leid.
– Hingeldus ja köha lamades (ortopnoe) on spetsiifiline,
ent vähem tundlik sümptom, mida esineb
ainult raskemais haigusvormides.
– Kehakaalu tõus ja tursed on tundlikud, kuid
ebaspetsiifilised sümptomid.
– Isutus kaasneb ainult raske puudulikkusega.
Kliinilised leiud
– Tahhükardia (> 90/min)
– Tahhüpnoe (> 2/min)
4.67