<strong>4.</strong> <strong>SÜDAME</strong>- <strong>JA</strong> <strong>VERESOONKONNAHAIGUSED</strong> 76
– Tõsised sümptomid on rindkerevalud, tahhükardia üle 160/min, bradükardia alla 40/min, hüpotensioon, mis jätkub haige lamades, õhupuudus, peavalu ja neuroloogilised häired. – Sünkoobihaige anamnees annab sageli diagnoosi. – Noortel ja tervetel esineb sünkoop tavaliselt orgaanilise haiguseta, eriti kui selle aluseks on mingi ilmne juhupõhjus. Sellal piisab tavaliselt füsikaalsest uuringust. – Mida vanem inimene (või südamehaige), seda tõenäolisemalt on tal tõsine sünkoop. Uuringuid tuleb siis laiendada. Esimene sünkoop üle 54aastasel mehel on tõsine sümptom! – Anamneesis võib olla rütmihäireid. Kui nende kestus on alla 5 sekundi, siis on olukord tõsine. – Epilepsiale vihjavad aura ja krambid. Ka südamest põhjustatud ja isegi vasovagaalse sünkoobi korral võib tekkida lühike toonilis-klooniline kramp ajuisheemia tagajärjel. – Füüsilisest koormusest tulnud ja südamehaige sünkoop on tõsine häire, mis vajab põhjalikku kardioloogilist diagnoosimist (aordiklapi ahenemine, tõsised rütmihäired, koronaartõbi jm.). – Lamamisasendis avalduv teadvusekaotus on sageli epileptiline, harva tõsine rütmihäire. – Korduv sünkoop vajab põhjalikku selgitamist, v.a., kui haige on nn. “kergesti minestav” noor terve inimene. Põhjuseks võib mõnikord olla vasodepressiivne reaktsioon, mida tänapäeval uuritakse kallutuskatsega (<strong>4.</strong>07). Kliiniline uurimine – Fikseeritakse südame ja kaelaarterite kahinad, vererõhk ka seistes. – Lühike 2–3-min ortostaatiline katse (<strong>4.</strong>07) on sageli põhjendatud, mõnikord ka nitrotest. (Pärast patsiendi toibumist on need küll sageli normaalsed). – Per rectum võib otsida sooleverejooksu tähendavat meleenat. Laboratoorsed uuringud – EKG, hemoglobiin, arteriaalne hapnikusisaldus (või pulssoksümeetria), S-CK-MB või S-Trop- T. – Kui EKG on täiesti normaalne, on südamest tingitud kollaps ebatõenäoline. – Kui anamnestiline rütmihäirete tõdemine või EKG annavad põhjust, jälgitakse haiget 24 t. jooksul südameintensiivravi palatis või Holtermonitooringuga. – Kui teadvus koormusel kaob, tehakse kliiniline koormustest. – Võimalikku klapiriket täpsustatakse ultraheliuuringuga. – Karootissiinuse ülitundlikkust saab uurida seda masseerides, kusjuures ühtlasi registreeritakse rütmi ja vererõhku. 77 – Korduvat ebaselgeks jäävat sünkoopi uuritakse tänapäeval kallutuskatse ehk tilt-testiga (<strong>4.</strong>07). – Kollapsit põhjustavate tegurite diagnoosimine ja ravi on esmatähtis vanurite puhul. <strong>4.</strong>10 RÜTMIHÄIRETE SÜMPTOMAATIKA Matti Halinen Teadvusehäired – Teadvusehäirete põhjus tuleb alati välja selgitada. – Südameseiskumise ja vasovagaalse kollapsi sümptomaatika on sarnane: silme ees läheb mustaks, lihasjõudlus kaob ja haige vajub kokku. Kui vererõhu langus on aeglane, jõuab patsient toest kinni haarata ja vältida kukkumisel haiget saamist. Sünkoobi puhul, mille põhjus on südames, avastab haige hiljem, et ta on “minestanud” ja kukkunud (kui ära ei surnud!). Anamnestiliselt võib sageli tagantjärele diagnoosida nn. nitrokollapsit, samuti kui vastikustundega (oksendamine, köhimine ja urineerimine) tekkivaid kollapseid. Eristamine epileptilisest hoost võib olla raske, kuid selle järel on haige tavaliselt unine ja väsinud, samas kui kardiaalsest kollapsist ärkav patsient on virge. Südamepekslemiseaegne enesetunne – Haiged kirjeldavad ekstrasüstoleid sageli südamelöökide vahelejäämisena (“süda jääb seisma”), millele järgneb tugev südamelöök (pika diastoli järel). – Supraventrikulaarne tahhükardia algab ja lõpeb tavaliselt järsku, just nagu lülitist keerates. – Siinustahhükardia algab ja lõpeb aegamööda kiirenedes ja aeglustudes. Muud sümptomid – Kodade virvenduse väljenduseks on tavaliselt rütmi “segamini” minek, tukslemine ja tunne, et “süda lööb ebaühtlaselt”. Ainsateks kaebusteks võivad siiski olla nõrkus ja südamepuudulikkusest tulenev hingeldus (vt. joonis <strong>4.</strong>10). <strong>4.</strong>11 RÜTMIHÄIRETE DIAGNOSTIKA EESMÄRGID Matti Halinen <strong>4.</strong>11 – Ravi aluseks on hoolikas anamnees. – Eriti oluline on sünkoobi- või presünkoobihoo väljaselgitamine, sest rütmihäireid peetakse alati
Change language