4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

More documents

Recommendations

Info

4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED mise järel ei saa õiget tulemust enne 10–15 minuti möödumist. Varem tervel inimesel on väikese kopsuembooliaga arteriaalse vere hapnikusisaldus sageli normaalne. Hapniku madala osarõhu põhjus võib olla ka muu kui emboolia. Pulssoksümeetria näitab vaid rasket embooliat. Sellisel juhul on hapniku saturatsioon alla 90– 92%. – Rindkere röntgenipilt on enamasti normaalne. Võimalikud on kopsu vereringe muutused ja atelektaasid. Kopsuinfarkt võib põhjustada varjustuse ja vedeliku kogunemise pleuraõõnde. – EKG on tavaliselt normaalne. Haiguse kestes ja süvenedes võivad parema vatsakese ülekoormuse tunnused ilmneda teljemuutusena (QIII, RV1 > SV1), isheemiana või parema koja ülekoormusena. Osaline RBBB. – Laialdase kopsuemboolia korral võib südame doppleruuringul näha parema koja ja vatsakese laienemist ning trikuspidaalregurgitatsiooni. Diferentsiaaldiagnostika – Südameinfarkt, pneumothorax, kopsuturse, septiline šokk, müoperikardiit, südame tamponaad, pneumoonia, atelektaas – Hüperventilatsioonisündroomi (6.07) korral on oluline teada diferentsiaaldiagnoosi: pCO 2 on mõlemal puhul madal, pO 2 aga erinev. Tegutsemispõhimõtted kopsuembooliat kahtlustades – Kui kopsukaart on normaalne või peaaegu normaalne, on suure emboli olemasolu välistatud. – Kui kopsukaardil on mitmeid kiilukujulisi defekte, siis on õige alustada ravi hepariini ja antikoagulantidega ilma lisauuringuid tegemata. – Ligi pooled kopsuemboolia juhtudest jäävad siiski ebakindlateks: kopsukaardil on väikseid basaalseid defekte ja röntgenipildilgi väikseid varjustusi või veenipaisu. Neid võivad põhjustada mh. kopsuinfektsioonid, COPD, pleuravedelik, atelektaas ja südamepuudulikkus. Perfusiooniuuringu usaldatavust võib tõsta, lisades sellele ventilatsiooniuuringu, mis tehakse kohe, kui rindkerepildil on näha varjustust. Kui kopsukaardi ventilatsiooniuuringul varjustus puudub, siis osutab leid kopsuembooliale. – Diagnoosi ebaselguse korral jätkatakse venograafiaga või kompressioonultraheliuuringuga. Kui venograafiaga leitakse tromb, siis on diagnoos tõenäoline ja tuleb alustada ravi. Kui trombi ei nähta, diagnoos on aga ebakindel, tuleb teha kopsuarteri angiograafia. Kui seda pole võimalik teha, võib subkutaanselt hepariini manustades olukorda jälgida ja korrata kopsukaarti, kompressioonultraheliuuringut või venograafiat (kui venograafialeid on normaalne, on kordusemboolia tõenäosus väike, sest vaid väike osa 118 trombidest on ileofemoraalpiirkonnast kõrgemal). Ravi – Vältimatu! Ravimata emboolia kordub ja on sageli saatuslik. – Raviks on hepariin ja antikoagulandid. Väikemolekulaarset hepariini (nt. Fragmin ® ) on hakatud kasutama järjest rohkem. Raske seisundi korral manustatakse intravenoosselt trombolüütikume (vastunäidustusteks on sageli eelnenud operatsioon või trauma). Angiograafia ei ole trombolüütilise ravi eeltingimuseks. – Ravi antikoagulantidega kestab tavaliselt (3–) 6 kuud, korduvate embooliate puhul on ravi sageli pidev. Kui trombemboolia riskitegur on möödas (lõikus, immobilisatsioon jm.), piisab lühikesest ravist. Idiopaatiline trombemboolia eeldab pikemat või püsivat ravi, vähemalt retsidiivi järel (5.30). Profülaktika – Varane mobiliseerimine ja elastsed sukad – Veenitromboosi profülaktika viiakse läbi, kui patsiendil on riskiohtlikke lõikusi, traumasid või immobilisatsioon (5.29). – Vahel asetatakse nn. alumise õõnesveeni vihmavari, kui emboolia põhjust ei leita ja AK-ravi ei õnnestu. 4.63 AORDI ANEURÜSMID JA DISSEKTSIOON Toimetus Eesmärgid – Diagnoosida aneurüsm enne selle rebenemist; peaaegu kõik aneurüsmid on kirurgiliselt ravitavad. Vanuritel juhuslikult avastatud väikest (alla 5 cm) ja sümptomiteta aneurüsmi võib sageli ka jälgida. – Arvestada dissektsiooni võimalust, kui haigel on selge infarkti tüüpi valu, kuid puuduvad infarktile iseloomulikud EKG-muutused. – Dissektsiooniga haige tuleb viitamatult hospitaliseerida. Aordi aneurüsmid Kõhuaordi aneurüsm – 85% patsientidest on mehed. – Palpeeritav resistentsus üla- või keskkõhus: palpatsioonil on oluline tunda aordi seinu ja pulsatsioonilainet. Sageli on aneurüsm juhuleid. – Selga kiirgav valu, mis võib meenutada neerukoolikuid või lülisambavalu. Valu kaasneb aneurüsmi levimisega.
– Vahel leitakse aneurüsm kõhupiirkonna röntgeniülesvõttel (nt. kõhu natiivülesvõte või urograafia) aordi skleroseerunud seinte visualiseerumise tõttu. – Diagnoosi kinnitab ultraheliuuring (sobib läbiviimiseks ultraheliuuringuvilumusega üldarstile). – Ravi Vererõhku ravitakse efektiivselt ja aneurüsmi jälgitakse ultraheliuuringuga. Kirurgilist ravi kasutatakse üle 5–6-cm läbimõõduga aneurüsmide puhul. Aneurüsmihaige lähisugulastel tuleb otsida aneurüsmi ultraheliuuringuga. Torakaalpiirkonna aneurüsm – Sageli asümptomaatiline. Valu viitab aneurüsmi laienemisele. – Aordiklapi puudulikkus ja sellega kaasnev sümptomaatika (4.66). – Vahel trahhea- või bronhikompressioon või vahelihasenärvi parees. – Vahel täituvad kaelaveenid kompressiooni tõttu. – Sageli näha juhuleiuna rindkere röntgeniülesvõttel. – Ravi on kirurgiline või konservatiivne. Aordi dissektsioon – Astsendeeruva aordi (I ja II tüüp) või destsendeeruva aordi algusosas (III tüüp). I tüüp piirdub ainult üleneva aordiga. Teised dissektsioonid jätkuvad distaalsele kuni kõhuaordini. Veri tungib läbi intima rebendi meedia kihtide vahele. Sageli, kuid mitte alati, laieneb aort ja võib muutuda nähtavaks ka rindkerepildil. – Marfani sündroomiga kaasneb tihti dissektsioon või anuloaortaalne ektaasia ja aordiklapi puudulikkus. – Esinemus Soomes u. 50 uut juhtumit aastas. Sümptomid – Dissektsiooni tuleb kahtlustada, kui patsiendil on tugev rebiv valu ilma ägedat infarkti iseloomustavate EKG-muutusteta. – Sageli on patsiendil kõrgvererõhktõbi ja enamjaolt on tegemist meespatsiendiga – Valu lokalisatsioon võib dissektsiooni arenedes muutuda. – Valu kiirgub samadesse piirkondadesse mis infarkti puhul; eriti lõuga ja ka suulakke. – Lisaks valule võib esineda aordi harude okluseerumisest tingitud tunnuseid: aju, südame, neerude või soolestiku isheemiasümptomeid. – Kiiresti võib areneda aordiklapi puudulikkus (kahin). Kliiniline leid – Ehkki pulsimuutusi (ebasümmeetrilisus) esineb vaid umbes pooltel haigetest, tasub neid otsida. Võivad ilmneda ka kahinad või on kuulda aordiklapi puudulikkust. 119 – Vererõhk on kõrge, eriti distaalse vormiga. – EKG-s värske infarkti tunnuseid pole, kuid võib esineda vasaku vatsakese hüpertroofiat, vana infarkti või isheemiat (ja mõnikord ka infarkti, kui dissektsioon on sulgenud pärgarteri). – Rindkere röntgeniülesvõttel võib näha laienenud aordikaart, kuid enamasti on ülesvõte peaaegu normaalne. – Ultraheliuuring söögitoruanduriga on hea valvekorras tehtav uuring. Sageli kinnitab kindla diagnoosi alles kompuutertomograafia, MRI või angiograafia. Ravi – Vererõhu kiire alandamine tasemele 100–120 mmHg: esmaabina peroraalselt katkinäritud 10 mg nifedipiini või nitro(prussiidi)-infusioon ja beetablokaator ning efektiivne valuvaigistav ravi. – Ülenevaid dissektsioone püütakse kohe ravida kirurgiliselt, sest muidu on nende prognoos eriti halb. – Alaneva aordi dissektsiooni korral on ravi vähemalt algul konservatiivne: vererõhu ja pulsisageduse alandamine. – Trombolüüs on vastunäidustatud. 4.65 TÄISKASVANUTE KLAPIRIKETETA SÜDAMEKAHINAD Mikko Katila – Laste klapiriketeta kahinad vt. 28.20 Põhimõtted – Klapirikketa kahinateks peetakse neid kahinaid, mille etioloogia on füsioloogiline vahel ka hemodünaamiliselt ebaolulisest südamerikkest põhjustatud kahinaid. – Klapirikketa kahinad on tavalised noortel täiskasvanutel. – Palavik, aneemia, tahhükardia ja sale või lame rindkere lisavad kahina tugevust, nii et need võivad meenutada klapirikkest tingitud kahinaid. – Kahinaid ei saa pidada füsioloogilisteks ilma patsienti hoolikalt uurimata. Muu kliiniline seisund on täiesti normaalne. EKG, rindkere röntgenipilt on normaalsed Vajaduse korral tehakse olukorra selgitamiseks südame ultraheliuuring (4.08). – Diastoolsed kahinad on alati põhjustatud orgaanilisest rikkest, mis siiski võivad hemodünaamiliselt olla ebaolulised. Pulmonaalne väljutuskahin – Kõige tavalisem klapirikketa kahin. 4.65
Page 1 and 2:
4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSE
Page 3 and 4:
4.72 Bakteriaalse endokardiidi prof
Page 5 and 6:
kaasneda ka sümpatotooniaga (norma
Page 7 and 8: Joonis 4.03a. RBBB + LAHB + LVH. ru
Page 9 and 10: Joonis 4.03b. RBBB ja lisaks värsk
Page 11 and 12: diat põdev naine või patsiendil o
Page 13 and 14: Hingamissagedus - Üle 40/min on pa
Page 15 and 16: koobi tavakeelne vaste on minestus.
Page 17 and 18: - Tõsised sümptomid on rindkereva
Page 19 and 20: - SVES-i teket soodustavad suitseta
Page 21 and 22: Teofüllamiini kasutajatele tuleb m
Page 23 and 24: - on tehtud värske EKG, mis näita
Page 25 and 26: alleelselt või selle asemel kasuta
Page 27 and 28: värske või varem verejooksu põhj
Page 29 and 30: tajad juhul, kui rütmihäire põhj
Page 31 and 32: vererõhku vähemalt üks kord viie
Page 33 and 34: - Medikamentoosne ravi on põhjenda
Page 36 and 37: 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSE
Page 84 and 85: 5. PERIFEERSETE VERESOONTE HAIGUSED
Page 100: 5. PERIFEERSETE VERESOONTE HAIGUSED
show all

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?