4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>4.</strong> <strong>SÜDAME</strong>- <strong>JA</strong> <strong>VERESOONKONNAHAIGUSED</strong><br />
HDL-kolesterool, triglütseriidid, glükoos<br />
– Hemoglobiin (aneemia süvendab stenokardiat).<br />
Röntgen<br />
– Thorax: südamepuudulikkus, veresoonte lubiladestus,<br />
klappide lubiladestus, muud rinnavalude<br />
põhjused<br />
– Holter-monitooring: ST-depressioonid, mis<br />
kaasnevad valuga, on selged koronaartõve märgid.<br />
Valuta isheemia on peaaegu niisama ohtlik;<br />
ilmneb sageli staatilise töö ajal.<br />
Koormustest<br />
– Üksikasjaliselt vt. <strong>4.</strong>06.<br />
– On kõige sagedamini kasutatud stenokardia<br />
lisauuring, millel on siiski märgatavaid piiranguid<br />
ja tõlgitsemisprobleeme.<br />
– Koormustestiga fikseeritud tüüpiline rinnavalu ja<br />
ST-segmendi isheemiline depressioon osutavad<br />
tugevasti koronaartõvele.<br />
– Testi tundlikkus on u. 65% ja spetsiifilisus u.<br />
80%.<br />
– Testi usaldatavust mõjustab koronaartõve eeldatav<br />
tõenäosus – kui uuringule saadetakse sümptomiteta<br />
inimene või patsient, kel eeldatav tõenäosus<br />
on väga väike, on testi positiivne tulemus<br />
tõenäoliselt väär.<br />
– Kahjuks ei välista negatiivne tulemus koronaartõbe,<br />
kuid välistab üldiselt siiski raskeastmelise<br />
või “opereeritava” koronaartõve.<br />
– Koormustestiga võib samuti hinnata haiguse raskusastet<br />
ning see on primaarne uuring koronaarlõikuse<br />
vajadust otsustades.<br />
Isotoopuuring<br />
– On koormustestist tundlikum, spetsiifilisuse<br />
poolest sama.<br />
– Tuleb arvesse, kui sümptomid annavad tugeva<br />
vihje ja koormustest on normaalne, või siis, kui<br />
koormustest ei ole diagnostiline, nt. LBBB,<br />
WPW või LVH tõttu.<br />
Stressehhokardiograafia<br />
– Isheemiast tuleneb müokardi kontraktsioonihäire,<br />
mida saab fikseerida moodsate ultraheliaparaatidega.<br />
Testi peetakse isegi tundlikumaks ja<br />
täpsemaks kui klassikalist koormus-EKG-d. Hea<br />
on see eriti eesseina ja seega vasaku peatüve<br />
piirkonnas.<br />
– Sobib nagu isotoopuuringki neil juhtudel, kus<br />
koormus-EKG ei ole diagnostiline.<br />
Angiograafia<br />
– Vt. <strong>4.</strong>58.<br />
– Põhimõtteliselt lõikusele eelnev uuring, kuid kasutatakse<br />
peale selle ka diagnoosimisel.<br />
Koronaartõve riskifaktorite ravi<br />
– Patsiendi prognoosi seisukohalt on kõige tähtsam<br />
kõikide riskifaktorite minimeerimine ateroskleroosi<br />
aeglustamiseks ja südameinfarkti vältimiseks.<br />
108<br />
– Suitsetamise lõpetamine<br />
– Kõrgenenud vererõhu ravi<br />
Soovitatav tase (alla 160/90 mmHg) tuleks<br />
igal juhul saavutada, kuid teisest küljest peaks<br />
hoiduma diastoolse rõhu liigsest langusest,<br />
alla 80 mmHg, sest sel juhul võib verevool<br />
pärgarterites väheneda.<br />
– Hüperlipideemiate ravi. Eesmärgiks on<br />
Seerumi kolesterool alla 5,0 mmol/l<br />
LDL-kolesterool alla 3,5 mmol/l<br />
Triglütseriidid alla 2,0 mmol/l<br />
Kolesterool/HDL alla 5,0 mmol/l<br />
Hüperlipideemia ravi vt. 2<strong>4.</strong>87.<br />
– Adipoossuse ravi.<br />
Eesmärgiks on kaaluindeks alla 28.<br />
– Füüsiline treening<br />
Regulaarne aeroobne füüsiline koormus parandab<br />
koronaartõve prognoosi (19.80).<br />
Tugevat füüsilist koormust ja stressi tuleks<br />
vähendada.<br />
Medikamentoosse ravi<br />
toimemehhanismid ja eesmärgid<br />
– Südamelihase hapnikutarbimine suureneb, kui<br />
suurenevad pulsisagedus, vererõhk, südamelihase<br />
kontraktiilsus või südame mõõtmed. Kolme<br />
esimest faktorit võib mõjustada beetablokaatoritega<br />
ja osaliselt kaltsiumiantagonistidega,<br />
viimast südamepuudulikkuse raviga.<br />
– Südamelihase hapnikuvarustust mõjustavad<br />
pärgarterite seisund, pulsisagedus, aordi diastoolne<br />
rõhk, hemoglobiin ning intrakardiaalne<br />
rõhk. Südame diastoolse rõhukoormuse vähendamiseks<br />
võib nitraatide abil laiendada pärgartereid<br />
ja venoosset veresoonkonda. Sage pulss<br />
lühendab diastoli ja vähendab pärgarterites verevoolu.<br />
Stenokardiahaigel tuleb kindlasti ravida<br />
aneemiat.<br />
– Ebastabiilse stenokardia korral (<strong>4.</strong>54) on pärgarteris<br />
sageli naast ja sellel värske trombotsüütide<br />
kogum, mis ähvardab ummistada soonevalendiku.<br />
Sel juhul on eriti tähtis aspiriin.<br />
Ravi valik<br />
– Ebastabiilse stenokardia ravi vt. <strong>4.</strong>5<strong>4.</strong><br />
– Rinnavaluhoo esmaabiks sobivad keele all lahustuvad<br />
glütserüülnitraadipreparaadid või veel<br />
kiiremini toimivad aerosoolina manustatavad<br />
nitraadid. Kui patsiendil tekib nitraatide manustamisest<br />
tugev peavalu, siis vähendatakse doosi.<br />
Lühitoimelist nitrot võib profülaktiliselt kasutada<br />
enne koormust.<br />
– Aspiriin kuulub väikeste doosidena (100 mg x 1)<br />
iga stenokardiapatsiendi raviskeemi juhul, kui ei<br />
ole vastunäidustusi (haavandtõbi, aspiriinitundlik<br />
sisemise geneesiga astma). Suukaudset antikoagulantravi<br />
tuleb kasutada siis, kui selleks on<br />
muidki näidustusi.
Change language