4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

More documents

Recommendations

Info

4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED Joonis 4.66. Südamekahinad. Avanemistoonid kuulduvad algdiastolis kaheosalisena, samuti kui aordiklapi proteesi korral. Sulgumistoon on paugatav, üheosaline; moodustab esimese tooni peamise osa. – Klappide paraprosteetilised regurgitatsioonikahinad meenutavad vastava klapi poolt põhjustatud normaalseid regurgitatsioonikahinaid. – Klappide tromboseerumine summutab nende liikumist ja nõrgendab klapiklikkide kuuldavust (võib isegi täiesti kaduda). 124 Aordiasendis võib süstoolne kahin tugevneda, kui tromb suleb väljutuskanali, ning seeläbi liikumatu klapp võib põhjustada uue aordipuudulikkuse kahina. Tromboseeruv mitraalklapp tugevdab ja pikendab diastoolset mitraalverevoolu kahinat. Mõlemas olukorras on patsiendil tavaliselt kopsuturse ja hüpotoonia. Klapiklikid puuduvad täiesti. Tasane lühike mitraalpuudulikkuse kahin on ebaharilik leid. Paraprosteetiline mitraalregur-
gitatsioon võib olla suur ka siis, kui kahin puudub. Lisauuringud kahina tähenduse hindamiseks 1. Pulsi, vererõhu, veenirõhu, südame palpatsiooni ja anamneesi alusel hinnatakse koormustaluvust. 2. EKG ja rindkere röntgen põhiuuringutena. 3. Vajaduse korral jätkatakse südame ultraheli- ja doppleruuringuga, mille abil sageli selgub, kas operatiivne ravi on vajalik. 4.67 KROONILINE SÜDAME- PUUDULIKKUS Toimetus – Äge südamepuudulikkus vt. 4.68, parema poole puudulikkus vt. 4.70. Eesmärgid – Välditakse põhjendamatut puudulikkuse diagnoosi ebaspetsiifiliste sümptomite ja üksiku sümptomi alusel. – Selgitatakse põhihaigus ja ravi suunatakse ka sellele. – Diagnoositakse ja ravitakse süvendavaid tegureid ja tehakse kindlaks haiguse raskusaste. – Eristatakse teineteisest süstoolne ja diastoolne südamepuudulikkus. – Teatakse, millised patsiendid tuleb saata ultraheliuuringule. – Tuntakse ravi uusi, prognoosi parandavaid põhimõtteid. Üldist – Südamepuudulikkus on küllalt tõsise südamehaiguse sümptom, mille põhjus tuleb alati selgitada. – Üle 75-aastastel on südamepuudulikkus sageli nii süstoolne kui ka diastoolne, keskealistel peamiselt süstoolne. Kui puudulikkus on süstoolse ja diastoolse kombinatsioon, tuleb selgitada, kumb domineerib. Süstoolse südamepuudulikkuse põhjus on see, et funktsioneerivat südamelihast on vähe ja seisundi prognoos on raske vormi korral (NYHA III–IV), kui seda ei ravita, halb. – Südamepuudulikkus võib olla asümptomaatiline, nii et selle avastab ainult ultraheliuuringuga. Selliselgi juhul võib ravi ACE-inhibiitoriga ja/ või beetablokaatoriga olla põhjendatud, parandades prognoosi. – Ravi püütakse alati suunata peapõhjusele või -põhjustele: vererõhk, isheemia, klapikirurgia jm. Ultraheliuuring on sageli vajalik, et peapõhjus selguks. 125 Südamepuudulikkuse sagedasemad põhjused – Süstoolne puudulikkus Südame isheemiatõbi 60% Dilateeruv kardiomüopaatia 15% Klapirikked ja kaasasündinud südamerikked 7% Kõrgvererõhktõbi 3% (diastoolse puudulikkuse korral sagedasem) Muud: tahhü- ja bradüarütmiad, kodade virvendus, hüper- ja hüpotüreoos, müokardiit – Diastoolne puudulikkus Vasaku vatsakese hüpertroofiaga kaasnev kõrgvererõhktõbi Vasaku vatsakese hüpertroofia kõrges eas Südame isheemiatõbi Amüloidoos, perikardiit jm. restriktiivsed seisundid – Südame parema poole puudulikkus (4.70) Puhta vormi korral on põhjuseks sageli kopsuhaigus, millest sugeneb pulmonaalhüpertensioon. Südame vasaku poole haigus võib vähehaaval viia pulmonaalhüpertensioonini, samuti parema poole puudulikkuseni. Süvendavad ja käivitavad tegurid – Rasked infektsioonid, eriti kopsus – Aneemia – Hüper- ja hüpotüreoos – Tahhü- ja bradüarütmiad – Rohke vedeliku- või vereinfusioon – Põletikuvastased valuvaigistid, eriti kui neerude funktsioon on halvenenud – Kontraktsioonivõimet nõrgendavad ravimid (verapamiil, beetablokaator, disopüramiid ja nende kombinatsioonid) – Südameravimite tarvitamise hooletusse jätmine – Ülekaalulisus – Rohke alkoholi tarvitamine – Kõrge vererõhk. Sümptomid – Üldine jõuetus, väsimus – Hingeldus või lihasväsimus koormusel, eriti nende muutus on tundlik, kuid samas ebaspetsiifiline leid. – Hingeldus ja köha lamades (ortopnoe) on spetsiifiline, ent vähem tundlik sümptom, mida esineb ainult raskemais haigusvormides. – Kehakaalu tõus ja tursed on tundlikud, kuid ebaspetsiifilised sümptomid. – Isutus kaasneb ainult raske puudulikkusega. Kliinilised leiud – Tahhükardia (> 90/min) – Tahhüpnoe (> 2/min) 4.67
Page 1 and 2:
4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSE
Page 3 and 4:
4.72 Bakteriaalse endokardiidi prof
Page 5 and 6:
kaasneda ka sümpatotooniaga (norma
Page 7 and 8:
Joonis 4.03a. RBBB + LAHB + LVH. ru
Page 9 and 10:
Joonis 4.03b. RBBB ja lisaks värsk
Page 11 and 12:
diat põdev naine või patsiendil o
Page 13 and 14: Hingamissagedus - Üle 40/min on pa
Page 15 and 16: koobi tavakeelne vaste on minestus.
Page 17 and 18: - Tõsised sümptomid on rindkereva
Page 19 and 20: - SVES-i teket soodustavad suitseta
Page 21 and 22: Teofüllamiini kasutajatele tuleb m
Page 23 and 24: - on tehtud värske EKG, mis näita
Page 25 and 26: alleelselt või selle asemel kasuta
Page 27 and 28: värske või varem verejooksu põhj
Page 29 and 30: tajad juhul, kui rütmihäire põhj
Page 31 and 32: vererõhku vähemalt üks kord viie
Page 33 and 34: - Medikamentoosne ravi on põhjenda
Page 36 and 37: 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSE
Page 84 and 85: 5. PERIFEERSETE VERESOONTE HAIGUSED
Page 100: 5. PERIFEERSETE VERESOONTE HAIGUSED
show all

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?