4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>4.</strong> <strong>SÜDAME</strong>- <strong>JA</strong> <strong>VERESOONKONNAHAIGUSED</strong><br />
<strong>4.</strong>01 EKG TÕLGENDUS<br />
TÄISKASVANUTEL<br />
1. Üldhinnang ja rütmi sagedus<br />
– Sageli näeb olulist kohe, kuid vigade vältimiseks<br />
on süstemaatiline analüüs siiski vältimatu.<br />
2. QRS-telg (südame elektriline telg)<br />
– Ligikaudne telje määramine:<br />
Telg on vasakule, kui QRS on negatiivne II<br />
põhilülituses.<br />
Telg on paremale, kui QRS on negatiivne I<br />
põhilülituses.<br />
– Automaatanalüsaatoriga EKG määratleb telje<br />
QRS väljalöögi pindala (mitte amplituudi) põhjal.<br />
Arvuti programm arvutab ka kodade telje.<br />
– Telje suuna hinnang vt. hüpertroofia kriteeriumid<br />
<strong>4.</strong>02.<br />
3. PQ-aeg<br />
– Norm kuni 0,20 sek.<br />
– WPW-sündroomi puhul on see sageli alla 0,12<br />
sek.<br />
– Pikenenud, kui on üle 0,20 sek. Veidi pikenenud<br />
PQ-aeg on üsna tavaline ja enamasti ohutu EKG<br />
eripära. Põhjuseks võivad olla digitaalis ja paljud<br />
antiarütmikumid. Kaasneb sageli koronaartõve<br />
ja hüpertooniatõvega ega ole vastunäidustuseks<br />
beetablokaatorite või digitaalise kasutamisele,<br />
kuigi nende võimalikku PQ-aega pikendavat<br />
toimet on siiski põhjust kontrollida paar<br />
päeva pärast ravimitega alustamist.<br />
– Funktsionaalselt pikenenud PQ-aeg esineb vagotoonia<br />
tõttu rahuolekus nt. sportlastel; normaliseerub<br />
koormusel. PQ-aeg on alati sõltuv südamesagedusest,<br />
nagu ka QT-aeg.<br />
– Pikenenud PQ-aeg tähendab I astme atrioventrikulaarset<br />
blokaadi. Ülejuhte aeglustumine toimub<br />
kas AV-sõlmes või juhteradades või mõlemas.<br />
Kui neis on muidki häireid (nt. RBBB,<br />
LAHB, LPHB), tähendab pikenenud PQ-aeg<br />
tõsisemat leidu ja võib eelneda täielikule atrioventrikulaarsele<br />
blokaadile.<br />
<strong>4.</strong> P-sakk<br />
– P-sakk on tavaliselt kergemini leitav lülitusest<br />
V1.<br />
– Ebaselgetel juhtudel aitab P-sakkide vertikaaljoontega<br />
EKG-paberile märgistamine määrata<br />
kodade sageduse ja neile vastavaid QRS-komplekse<br />
või T-sakkidega kattuvaid P-sakke.<br />
– PTF arvutatakse V1 lülitusest: P-saki negatiivse<br />
lõpposa kestus korrutatakse tema sügavusega<br />
millimeetrites. PTF on patoloogiline, kui see on<br />
suurem kui 0,03. PTF suureneb vasaku koja<br />
ülekoormuse ja hüpertroofia korral.<br />
64<br />
– Arvutil on probleeme väikese P-saki identifitseerimisega.<br />
5. QRS-kompleks<br />
– Suund põhilülitustes näitab QRS-telje kallet (vt.<br />
p. 2).<br />
– Laius üle 0,12 sek näitab sääreblokaadi.<br />
– Patoloogilised Q-sakid viitavad tavaliselt infarktile,<br />
kuid neid võib esineda ka muude seisundite<br />
puhul (<strong>4.</strong>60).<br />
6. QT-aeg<br />
– Aeg QRS-i kompleksi algusest kuni T-saki lõpuni.<br />
– Üle 10% pikenemine EKG-joonlaua abil leitud<br />
väärtusest on patoloogiline.<br />
– Pikenenud QT-aeg soodustab ebatüüpilise pöörduvate<br />
telgedega vatsakeste tahhükardia teket.<br />
– Pikenenud QT-aeg esineb:<br />
Kaasasündinuna (harva, sh. Romano-Wardi<br />
sündroom).<br />
Kinidiini, disopüramiidi, sotalooli toimel (terapeutilised<br />
annused) ja samuti elektrolüütide<br />
häirete puhul (hüpokaltseemia). Ordineerides<br />
antud ravimeid, tuleks alati paari päeva möödudes<br />
kontrollida ravimite toimet QT-ajale,<br />
mille pikenemist üle 10% ei saa lubada.<br />
Tritsükliliste antidepressantide ja fenotiasiinide<br />
intoksikatsiooni põhjustavate annuste<br />
toimel.<br />
– Osa ravimite ühine toime võib viia QT-aja pikenemise<br />
ja rütmihäirete ohuni. Need on teatud<br />
antimükootilised ravimid (itrakonasool ja ketokonasool)<br />
ja antihistamiinid (terfenadiin ja astemisool).<br />
– Mitmed müokardi kahjustavad haigused võivad<br />
iseenesest pikendada QT-aega. Eespool mainitud<br />
ravimite toime (ka sotalooli) avaldub kergemini<br />
ja on ohtlikum haige südame korral. QTaja<br />
pikenemine üle 10% on sageli ohtlik ilming.<br />
– Lühike QT-aeg osutab hüperkaltseemiale.<br />
7. ST-segment ja T-sakk<br />
– ST-segmendi tõus kaasneb ägeda isheemiaga ja<br />
on ähvardava südamelihasekahjustuse tähtsaim<br />
tunnus. Samuti selgub sealt kahjustuse lokalisatsioon<br />
(joonised <strong>4.</strong>60a–c).<br />
– Müokardiidi korral ilmneb tavaliselt kõikides<br />
lülitustes, välja arvatud V1 ja aVR.<br />
– ST-segment võib normaalselt anterioorsetes rinnalülitustes<br />
(V1–V3) olla 1–3 mm tõusnud (nt.<br />
varajane repolarisatsioon, eriti “sportlase südame”<br />
puhul (19.04)) ( joonis <strong>4.</strong>60d).<br />
– Kausikujulise ST-segmendi lõpposa rõhutatud<br />
depressioon võib olla põhjustatud digitaalise toimest.<br />
– ST-segmendi algosas rõhutatud depressioon on<br />
tavaliselt isheemia tunnuseks, kuid see võib