07.05.2013 Views

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>4.</strong> <strong>SÜDAME</strong>- <strong>JA</strong> <strong>VERESOONKONNAHAIGUSED</strong><br />

<strong>4.</strong>01 EKG TÕLGENDUS<br />

TÄISKASVANUTEL<br />

1. Üldhinnang ja rütmi sagedus<br />

– Sageli näeb olulist kohe, kuid vigade vältimiseks<br />

on süstemaatiline analüüs siiski vältimatu.<br />

2. QRS-telg (südame elektriline telg)<br />

– Ligikaudne telje määramine:<br />

Telg on vasakule, kui QRS on negatiivne II<br />

põhilülituses.<br />

Telg on paremale, kui QRS on negatiivne I<br />

põhilülituses.<br />

– Automaatanalüsaatoriga EKG määratleb telje<br />

QRS väljalöögi pindala (mitte amplituudi) põhjal.<br />

Arvuti programm arvutab ka kodade telje.<br />

– Telje suuna hinnang vt. hüpertroofia kriteeriumid<br />

<strong>4.</strong>02.<br />

3. PQ-aeg<br />

– Norm kuni 0,20 sek.<br />

– WPW-sündroomi puhul on see sageli alla 0,12<br />

sek.<br />

– Pikenenud, kui on üle 0,20 sek. Veidi pikenenud<br />

PQ-aeg on üsna tavaline ja enamasti ohutu EKG<br />

eripära. Põhjuseks võivad olla digitaalis ja paljud<br />

antiarütmikumid. Kaasneb sageli koronaartõve<br />

ja hüpertooniatõvega ega ole vastunäidustuseks<br />

beetablokaatorite või digitaalise kasutamisele,<br />

kuigi nende võimalikku PQ-aega pikendavat<br />

toimet on siiski põhjust kontrollida paar<br />

päeva pärast ravimitega alustamist.<br />

– Funktsionaalselt pikenenud PQ-aeg esineb vagotoonia<br />

tõttu rahuolekus nt. sportlastel; normaliseerub<br />

koormusel. PQ-aeg on alati sõltuv südamesagedusest,<br />

nagu ka QT-aeg.<br />

– Pikenenud PQ-aeg tähendab I astme atrioventrikulaarset<br />

blokaadi. Ülejuhte aeglustumine toimub<br />

kas AV-sõlmes või juhteradades või mõlemas.<br />

Kui neis on muidki häireid (nt. RBBB,<br />

LAHB, LPHB), tähendab pikenenud PQ-aeg<br />

tõsisemat leidu ja võib eelneda täielikule atrioventrikulaarsele<br />

blokaadile.<br />

<strong>4.</strong> P-sakk<br />

– P-sakk on tavaliselt kergemini leitav lülitusest<br />

V1.<br />

– Ebaselgetel juhtudel aitab P-sakkide vertikaaljoontega<br />

EKG-paberile märgistamine määrata<br />

kodade sageduse ja neile vastavaid QRS-komplekse<br />

või T-sakkidega kattuvaid P-sakke.<br />

– PTF arvutatakse V1 lülitusest: P-saki negatiivse<br />

lõpposa kestus korrutatakse tema sügavusega<br />

millimeetrites. PTF on patoloogiline, kui see on<br />

suurem kui 0,03. PTF suureneb vasaku koja<br />

ülekoormuse ja hüpertroofia korral.<br />

64<br />

– Arvutil on probleeme väikese P-saki identifitseerimisega.<br />

5. QRS-kompleks<br />

– Suund põhilülitustes näitab QRS-telje kallet (vt.<br />

p. 2).<br />

– Laius üle 0,12 sek näitab sääreblokaadi.<br />

– Patoloogilised Q-sakid viitavad tavaliselt infarktile,<br />

kuid neid võib esineda ka muude seisundite<br />

puhul (<strong>4.</strong>60).<br />

6. QT-aeg<br />

– Aeg QRS-i kompleksi algusest kuni T-saki lõpuni.<br />

– Üle 10% pikenemine EKG-joonlaua abil leitud<br />

väärtusest on patoloogiline.<br />

– Pikenenud QT-aeg soodustab ebatüüpilise pöörduvate<br />

telgedega vatsakeste tahhükardia teket.<br />

– Pikenenud QT-aeg esineb:<br />

Kaasasündinuna (harva, sh. Romano-Wardi<br />

sündroom).<br />

Kinidiini, disopüramiidi, sotalooli toimel (terapeutilised<br />

annused) ja samuti elektrolüütide<br />

häirete puhul (hüpokaltseemia). Ordineerides<br />

antud ravimeid, tuleks alati paari päeva möödudes<br />

kontrollida ravimite toimet QT-ajale,<br />

mille pikenemist üle 10% ei saa lubada.<br />

Tritsükliliste antidepressantide ja fenotiasiinide<br />

intoksikatsiooni põhjustavate annuste<br />

toimel.<br />

– Osa ravimite ühine toime võib viia QT-aja pikenemise<br />

ja rütmihäirete ohuni. Need on teatud<br />

antimükootilised ravimid (itrakonasool ja ketokonasool)<br />

ja antihistamiinid (terfenadiin ja astemisool).<br />

– Mitmed müokardi kahjustavad haigused võivad<br />

iseenesest pikendada QT-aega. Eespool mainitud<br />

ravimite toime (ka sotalooli) avaldub kergemini<br />

ja on ohtlikum haige südame korral. QTaja<br />

pikenemine üle 10% on sageli ohtlik ilming.<br />

– Lühike QT-aeg osutab hüperkaltseemiale.<br />

7. ST-segment ja T-sakk<br />

– ST-segmendi tõus kaasneb ägeda isheemiaga ja<br />

on ähvardava südamelihasekahjustuse tähtsaim<br />

tunnus. Samuti selgub sealt kahjustuse lokalisatsioon<br />

(joonised <strong>4.</strong>60a–c).<br />

– Müokardiidi korral ilmneb tavaliselt kõikides<br />

lülitustes, välja arvatud V1 ja aVR.<br />

– ST-segment võib normaalselt anterioorsetes rinnalülitustes<br />

(V1–V3) olla 1–3 mm tõusnud (nt.<br />

varajane repolarisatsioon, eriti “sportlase südame”<br />

puhul (19.04)) ( joonis <strong>4.</strong>60d).<br />

– Kausikujulise ST-segmendi lõpposa rõhutatud<br />

depressioon võib olla põhjustatud digitaalise toimest.<br />

– ST-segmendi algosas rõhutatud depressioon on<br />

tavaliselt isheemia tunnuseks, kuid see võib

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!