You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
daste emotsionaalsete suhete kujundamise<br />
tarvet. Mainitud vajadused<br />
on tema käsitluses mõistetavad<br />
ka inimsuhete igipüsivate<br />
probleemialadena, mille esiletuleku<br />
järjekord on kindlas vastavuses<br />
suhete arenguga.<br />
Interpersonaalsete sidemete loomisel<br />
kerkib juba diaadis, veel<br />
palju selgemini aga rühmas kõigepealt<br />
päevakorda nn. inklusiooniprobleem<br />
— küsimus sellest,<br />
kas suhtlejate vahel tekib seos,<br />
kokkukuuluvus, kas keegi võetakse<br />
teiste ringi või koheldakse teda<br />
mingil põhjusel väljajäetuna.<br />
Inklusioon avaldub püüdes seos-<br />
"te, seltsi järele. See tähendab soovi<br />
vältida üksildustunnet ja luua<br />
selleks piisav hulk sotsiaalseid<br />
sidemeid, kontakte, saavutada<br />
teatav koosluse, ühendatuse määr.<br />
Samuti aga tähendab see ka<br />
kindla eraldatuse määra ja üksioleku<br />
aja vajadust. Inklusiooni<br />
mõõdab tähelepanu, kaasahaaramine,<br />
huvi ilmutamine, osavõtt.<br />
Probleem on akuutne siis, kui tutvus<br />
on lühike või kui suhted pole<br />
veel välja kujunenud. Kui lõbusas<br />
•seltskonnas keegi aiva vaikib, on<br />
ta tõenäoliselt mures oma inklusiooni<br />
pärast: ta kahtleb, kas teised<br />
on temast huvitatud. Klassi<br />
tembumees jätab oma koerustükid,<br />
kui keegi talle tähelepanu ei<br />
pööra. Isegi riidlemine rahuldaks<br />
teda enam kui ükskõiksus.<br />
Inklusiooniprobleem avaldub<br />
isiksuse tasandil kaheti. «Tagasitõmbunu»<br />
arutleb umbes nii:<br />
«Muidugi, nad pole minust huvitatud.<br />
Kuid suudan suurepäraselt<br />
ka nendeta toime tulla.» Sisimas<br />
aga närib teda pidev mure oma<br />
«väärtuse» pärast. Inklusioonile<br />
orienteeruv tüüp seevastu otsib<br />
lakkamatult uusi kontakte, püüab<br />
paista silma. Tema argumentatsioon<br />
võiks kõlada nõnda: «Kuigi<br />
nad pole minust eriti huvitatud,<br />
sunnin nad siiski maksku mis<br />
maksab endale tähelepanu pöörama.»<br />
Sisimas tajub ta aga eneseaustuse<br />
haprust.<br />
Mõjujõu valdamise vajadus peegeldub<br />
Schutzi järgi kontrollitarbes.<br />
Kontrolli ulatust mõõdab<br />
avaldatava mõju määr. Kontroll<br />
on suunatud tulevikku — toimuvat<br />
soovitakse hoida teatud<br />
parameetreis. Kontrollisfääri kuuluvad<br />
käsundamine, juhendamine,<br />
otsustamine. Ühelt poolt tähendab<br />
see küllaldase mõjujõu, autoriteedi<br />
ja otsustamisvoli valdamise<br />
taotlust, teiselt poolt valmidust<br />
olla teiste poolt juhitud, õpetatud<br />
ja soovi anda otsustamisõigus<br />
üle teistele. Isik, kelle suhtlemisstiili<br />
ei mõjusta «kontrolli kompleks»,<br />
suudab olla enesekindel<br />
juht, kuid tunneb end täiesti mugavalt<br />
ka alluva ja suunatava<br />
positsioonil. Kontrolli küsimus<br />
kerkib rühmas või diaadis päevakorrale<br />
inklusioonist hiljem, juba<br />
diferentseeruvate suhete pinnal.<br />
Kontrolliga liialdaja (autokraat)<br />
pürib võimuhierarhia tippu, demonstreerides<br />
seesmise ebakompetentsustunde<br />
hajutamiseks alati<br />
ja kõikjal oma haljast otsusekindlust,<br />
eruditsiooni, üleolekut.<br />
Kontrollist loobuja (abdikraat)<br />
pageb vastutusest, kus iganes võimalik,<br />
jätab otsustamise teiste hooleks,<br />
eelistab juhi osale allumist.
Change language