04.09.2013 Views

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

daste emotsionaalsete suhete kujundamise<br />

tarvet. Mainitud vajadused<br />

on tema käsitluses mõistetavad<br />

ka inimsuhete igipüsivate<br />

probleemialadena, mille esiletuleku<br />

järjekord on kindlas vastavuses<br />

suhete arenguga.<br />

Interpersonaalsete sidemete loomisel<br />

kerkib juba diaadis, veel<br />

palju selgemini aga rühmas kõigepealt<br />

päevakorda nn. inklusiooniprobleem<br />

— küsimus sellest,<br />

kas suhtlejate vahel tekib seos,<br />

kokkukuuluvus, kas keegi võetakse<br />

teiste ringi või koheldakse teda<br />

mingil põhjusel väljajäetuna.<br />

Inklusioon avaldub püüdes seos-<br />

"te, seltsi järele. See tähendab soovi<br />

vältida üksildustunnet ja luua<br />

selleks piisav hulk sotsiaalseid<br />

sidemeid, kontakte, saavutada<br />

teatav koosluse, ühendatuse määr.<br />

Samuti aga tähendab see ka<br />

kindla eraldatuse määra ja üksioleku<br />

aja vajadust. Inklusiooni<br />

mõõdab tähelepanu, kaasahaaramine,<br />

huvi ilmutamine, osavõtt.<br />

Probleem on akuutne siis, kui tutvus<br />

on lühike või kui suhted pole<br />

veel välja kujunenud. Kui lõbusas<br />

•seltskonnas keegi aiva vaikib, on<br />

ta tõenäoliselt mures oma inklusiooni<br />

pärast: ta kahtleb, kas teised<br />

on temast huvitatud. Klassi<br />

tembumees jätab oma koerustükid,<br />

kui keegi talle tähelepanu ei<br />

pööra. Isegi riidlemine rahuldaks<br />

teda enam kui ükskõiksus.<br />

Inklusiooniprobleem avaldub<br />

isiksuse tasandil kaheti. «Tagasitõmbunu»<br />

arutleb umbes nii:<br />

«Muidugi, nad pole minust huvitatud.<br />

Kuid suudan suurepäraselt<br />

ka nendeta toime tulla.» Sisimas<br />

aga närib teda pidev mure oma<br />

«väärtuse» pärast. Inklusioonile<br />

orienteeruv tüüp seevastu otsib<br />

lakkamatult uusi kontakte, püüab<br />

paista silma. Tema argumentatsioon<br />

võiks kõlada nõnda: «Kuigi<br />

nad pole minust eriti huvitatud,<br />

sunnin nad siiski maksku mis<br />

maksab endale tähelepanu pöörama.»<br />

Sisimas tajub ta aga eneseaustuse<br />

haprust.<br />

Mõjujõu valdamise vajadus peegeldub<br />

Schutzi järgi kontrollitarbes.<br />

Kontrolli ulatust mõõdab<br />

avaldatava mõju määr. Kontroll<br />

on suunatud tulevikku — toimuvat<br />

soovitakse hoida teatud<br />

parameetreis. Kontrollisfääri kuuluvad<br />

käsundamine, juhendamine,<br />

otsustamine. Ühelt poolt tähendab<br />

see küllaldase mõjujõu, autoriteedi<br />

ja otsustamisvoli valdamise<br />

taotlust, teiselt poolt valmidust<br />

olla teiste poolt juhitud, õpetatud<br />

ja soovi anda otsustamisõigus<br />

üle teistele. Isik, kelle suhtlemisstiili<br />

ei mõjusta «kontrolli kompleks»,<br />

suudab olla enesekindel<br />

juht, kuid tunneb end täiesti mugavalt<br />

ka alluva ja suunatava<br />

positsioonil. Kontrolli küsimus<br />

kerkib rühmas või diaadis päevakorrale<br />

inklusioonist hiljem, juba<br />

diferentseeruvate suhete pinnal.<br />

Kontrolliga liialdaja (autokraat)<br />

pürib võimuhierarhia tippu, demonstreerides<br />

seesmise ebakompetentsustunde<br />

hajutamiseks alati<br />

ja kõikjal oma haljast otsusekindlust,<br />

eruditsiooni, üleolekut.<br />

Kontrollist loobuja (abdikraat)<br />

pageb vastutusest, kus iganes võimalik,<br />

jätab otsustamise teiste hooleks,<br />

eelistab juhi osale allumist.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!