04.09.2013 Views

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

lemislaad. (See peegelduvat isegi<br />

keeles: verbi «to have» pruugitavat<br />

USA-s palju enam kui aastakümneid<br />

tagasi.) Inimsuhteid ja<br />

suhtlemist osatakse üha enam<br />

hinnata vaid utilitaarsest aspektist,<br />

otsese «kasumi» aluselt.<br />

Küllaltki paljudes nüüdisaegseks<br />

isiksusteooriais on inimkäitumist<br />

motiveeriva keskse püüdena<br />

nähtud soovi tasakaalu, seesmise<br />

harmoonia, konfliktituse, pingete<br />

kõrvaldamise järele. Kuivõrd iga<br />

tähtis rahuldamata tarve loob<br />

pingeallika, ongi inimkäitumist<br />

motiveeriva jõuna nähtud häiriva<br />

pinge kõrvaldamise püüdu.<br />

E. Frommi käsitluses tuleneb suhete<br />

loomise vajadus küll püüust<br />

ületada inimest muserdav ebatäiuslikkuse<br />

ja üksindustunne,<br />

olevas elustiilis realiseeritud «produktiivne»<br />

suhtlemine aga eeldab<br />

tema järgi ei midagi vähemat kui<br />

inimese võimet ise endale väärtuslik<br />

tunduda, eneseaustust, oma<br />

tühisustunde, aga ka üleliigse suhetevajaduse<br />

(!) ületamist. Seega<br />

ei saa sotsiaalselt täisväärset,<br />

spontaanset ja altruistlikku suhtlemist<br />

oodata indiviidilt, kes isiksusena<br />

on «ebaküps», kelle sotsiaalses<br />

iseloomus valitseb ekspluateerija<br />

või tarbija mentaliteet.<br />

I. Mjassištšev, I. Kon, E. Sokolov,<br />

V Jadov ja mitmed teised<br />

nõukogude õpetlased on rõhutanud<br />

seda tähtsat momenti, et inimene<br />

suhtleb kogu oma olemusega, tema<br />

suhted teistega on tihedasti<br />

seotud sellega, milline on ta suhtumine<br />

iseendasse, teistesse inimestesse,<br />

elusasse loodusesse,<br />

oma töösse või õppimisse, millised<br />

on tema väärtused. Vastavalt<br />

sellele kujuneb välja kas heasoovlik<br />

või egoistlikku kasu taotlev<br />

suhtlemislaad.<br />

1.3. Suhtlemise sotsiaalsed<br />

ja isiksuslikud<br />

funktsioonid<br />

Peaaegu kõik nõukogude juhtivad<br />

sotsiaalpsühholoogid on kinnitanud<br />

suhtlemise asendamatut<br />

osa nii ühiskondliku elu korralduses<br />

kui inimese individuaalses<br />

elutegevuses. Juba imikueas vajab<br />

laps mitte üksnes hooldamist, vaid<br />

ka vahetut inimlikku kontakti vanemaga.<br />

Ajaloos pole teada ainustki<br />

juhtumit, kus inimestest<br />

lahus oleks üles kasvanud täisväärtuslik<br />

homo sapiens. Kõigil<br />

aegadel on üksikvangistust ja<br />

ühiskonnast väljaheitmist peetud<br />

rangeimaks karistuseks.<br />

Suhtlemise tähendus ja otstarve<br />

nii indiviidile kui sootsiumile ilmneb<br />

vahest kõige selgemini suhtlemisfunktsioonideväljaeraldamisel.<br />

Üheks küpsemaks klassifikatsiooniks<br />

on B. Lomovi oma. B. Lomov<br />

peab otstarbekaks eraldada<br />

suhtlemisprotsessis kolm kommunikatiivset<br />

allfunktsiooni. Esimesena<br />

mainib ta informatsioonivahetust:<br />

vaid teistega suheldes saab<br />

inimene hankida endale mitmesugust<br />

eluliselt vajalikku teavet ja<br />

anda teistele vajalikke teateid.<br />

Teine suhtlemise kommunikatiiv-

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!