Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
aamatus «Kunst armastada» säärase<br />
olukorra teket sadomasohhistliku<br />
suhtetüübi aktualiseerimisena.<br />
Ka sadistliku ja ekspluateeriva<br />
isikuga suheldes tuntakse<br />
ometi oma vajalikkust teisele ning<br />
seega võib säärane suhe olla<br />
vasturohi üksindustundele. Vastavalt<br />
sellele kujuneb ka isikutaju:<br />
teist inimest hinnatakse väärtuslikuks<br />
ja vajalikuks. Fromm omistab<br />
säärasele irratsionaalsele<br />
suhtlemistarbe rahuldamisele mõnevõrra<br />
absolutiseeriva tähenduse.<br />
Säärane toimimisviis<br />
kujuneb tal põhiteeks iseseisvuse,<br />
otsustamisautonoomia ja tahtevabaduse<br />
rängast koormast<br />
«vabanemisel». Kindlasti saab<br />
temaga nõustuda aga selles, et<br />
real eriolukordadel võib vabatahtlik<br />
nõustumine represseeriva partneriga<br />
tõesti aset leida. Ent neid<br />
juhtumeid tuleks vaadata pigem<br />
hälbimusliku kui normipärasena.<br />
Hälbimuslikus inimsuhtes on ilmselt<br />
ka isikutaju moondunud. Normaaljuhtumeil<br />
muutub aga represseerivasse<br />
isikusse suhtumine<br />
järsult olukorras, kus sõltumatuse<br />
saavutamine tundub vajalik ja<br />
võimalik (näiteks on leitud meelepärasem<br />
partner).<br />
Selleks et jõuda teisest isiksusliku<br />
sõltumatuseni, tuleb teda<br />
õppida vaatlema säärase «paljastava<br />
objektiivsusega», kus vabanetaks<br />
«halo-efektist» ja olemuslikud<br />
negatiivsed jooned saaksid<br />
esiplaanile nihkuda. Säärane tajumuutus<br />
on argisuhtlemisel sage.<br />
Tartu perekonnapsühholoogid on<br />
oma uuringuis tõdenud, et lahutajate<br />
abikaasakujundis on suuri<br />
nihkeid negatiivsete hinnangute<br />
suunas. Oma abielus pettunud või<br />
teise leidnud isik suudab partnerist<br />
«vabaneda» alles siis, kui õpib<br />
teda nägema valdavalt *negatiivseis<br />
joontes: tühise, tuima, igava,,<br />
jõhkra või truudusetuna Vaid<br />
nõnda ületatakse kognitiivne dissonants,<br />
mis tekib tunnetusest, et<br />
minnakse lahku endale (kunagi<br />
nii) vajalikust inimesest.<br />
Suhtlemiskontaktide tihedus ja<br />
suhete lähedus kujundavad isikutajul<br />
järgmisi tendentse:<br />
— teise isiku põhiomadustes tajutakse<br />
suhteliselt enam just temale<br />
iseloomulikku ainuomast ja<br />
vähem selle konkreetse ja erilise<br />
sotsiaalset tausta, üldist ja stereotüüpset,<br />
mida inimene endaskehastab.<br />
Puude tagant ei nähta<br />
enam metsa!<br />
— teise inimese käitumises hoomatakse<br />
iga kord ennekõike seda,,<br />
mis erineb tema tavapärastest maneeridest,<br />
kõnelusest, esinemisest.<br />
Muud eneseväljenduses võetakse<br />
loomuliku endastmõistetavusega<br />
(ka siis, kui see on võõrale veider<br />
ja kummaline). Sel määral<br />
kui teisest on saanud iseendale<br />
eksistentsiaalselt tähtis olend, ei<br />
suudeta jääda enam objektiivseks<br />
tema emotsionaalsel hindamisel..<br />
Endale lähedases inimeses võidakse<br />
küll möönda ka negatiivseid<br />
jooni, ent neist osatakse tegelikul<br />
suhtlemisel üle olla, järelikult<br />
ei peeta neid enam häirivalt<br />
olemuslikeks. Tähtsaim näib<br />
see positiivne, millest võõral,<br />
võib-olla aimugi pole.<br />
Pealiskaudse tutvuse ja harvade<br />
kontaktide korral tekib tendents
Change language