04.09.2013 Views

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

aamatus «Kunst armastada» säärase<br />

olukorra teket sadomasohhistliku<br />

suhtetüübi aktualiseerimisena.<br />

Ka sadistliku ja ekspluateeriva<br />

isikuga suheldes tuntakse<br />

ometi oma vajalikkust teisele ning<br />

seega võib säärane suhe olla<br />

vasturohi üksindustundele. Vastavalt<br />

sellele kujuneb ka isikutaju:<br />

teist inimest hinnatakse väärtuslikuks<br />

ja vajalikuks. Fromm omistab<br />

säärasele irratsionaalsele<br />

suhtlemistarbe rahuldamisele mõnevõrra<br />

absolutiseeriva tähenduse.<br />

Säärane toimimisviis<br />

kujuneb tal põhiteeks iseseisvuse,<br />

otsustamisautonoomia ja tahtevabaduse<br />

rängast koormast<br />

«vabanemisel». Kindlasti saab<br />

temaga nõustuda aga selles, et<br />

real eriolukordadel võib vabatahtlik<br />

nõustumine represseeriva partneriga<br />

tõesti aset leida. Ent neid<br />

juhtumeid tuleks vaadata pigem<br />

hälbimusliku kui normipärasena.<br />

Hälbimuslikus inimsuhtes on ilmselt<br />

ka isikutaju moondunud. Normaaljuhtumeil<br />

muutub aga represseerivasse<br />

isikusse suhtumine<br />

järsult olukorras, kus sõltumatuse<br />

saavutamine tundub vajalik ja<br />

võimalik (näiteks on leitud meelepärasem<br />

partner).<br />

Selleks et jõuda teisest isiksusliku<br />

sõltumatuseni, tuleb teda<br />

õppida vaatlema säärase «paljastava<br />

objektiivsusega», kus vabanetaks<br />

«halo-efektist» ja olemuslikud<br />

negatiivsed jooned saaksid<br />

esiplaanile nihkuda. Säärane tajumuutus<br />

on argisuhtlemisel sage.<br />

Tartu perekonnapsühholoogid on<br />

oma uuringuis tõdenud, et lahutajate<br />

abikaasakujundis on suuri<br />

nihkeid negatiivsete hinnangute<br />

suunas. Oma abielus pettunud või<br />

teise leidnud isik suudab partnerist<br />

«vabaneda» alles siis, kui õpib<br />

teda nägema valdavalt *negatiivseis<br />

joontes: tühise, tuima, igava,,<br />

jõhkra või truudusetuna Vaid<br />

nõnda ületatakse kognitiivne dissonants,<br />

mis tekib tunnetusest, et<br />

minnakse lahku endale (kunagi<br />

nii) vajalikust inimesest.<br />

Suhtlemiskontaktide tihedus ja<br />

suhete lähedus kujundavad isikutajul<br />

järgmisi tendentse:<br />

— teise isiku põhiomadustes tajutakse<br />

suhteliselt enam just temale<br />

iseloomulikku ainuomast ja<br />

vähem selle konkreetse ja erilise<br />

sotsiaalset tausta, üldist ja stereotüüpset,<br />

mida inimene endaskehastab.<br />

Puude tagant ei nähta<br />

enam metsa!<br />

— teise inimese käitumises hoomatakse<br />

iga kord ennekõike seda,,<br />

mis erineb tema tavapärastest maneeridest,<br />

kõnelusest, esinemisest.<br />

Muud eneseväljenduses võetakse<br />

loomuliku endastmõistetavusega<br />

(ka siis, kui see on võõrale veider<br />

ja kummaline). Sel määral<br />

kui teisest on saanud iseendale<br />

eksistentsiaalselt tähtis olend, ei<br />

suudeta jääda enam objektiivseks<br />

tema emotsionaalsel hindamisel..<br />

Endale lähedases inimeses võidakse<br />

küll möönda ka negatiivseid<br />

jooni, ent neist osatakse tegelikul<br />

suhtlemisel üle olla, järelikult<br />

ei peeta neid enam häirivalt<br />

olemuslikeks. Tähtsaim näib<br />

see positiivne, millest võõral,<br />

võib-olla aimugi pole.<br />

Pealiskaudse tutvuse ja harvade<br />

kontaktide korral tekib tendents

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!