SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

More documents

Recommendations

Info

•damisel. Suhtlemisoskus peegeldub aga ka reas inimese suhtlemisalast kohanevust määratlevais joontes. EÕM-is, EUE-s, taidluskollektiivides ja Tallinna raamatukogutöötajate hulgas korraldatud uuringu alusel võime suhtlemisoskust mõõtvad tunnused jaotada järgmistesse rühmadesse: tahteja moraaliomadused; seltsivust ja avatust mõõtvad jooned; temperamendiomadused; vahetult suhtlemisoskust näitavad tunnused {sõnaosav jt.); suhtlemisstiili iseloomustavad jooned (sarmikas jt.); välimust kirjeldavad tunnused; sotsiaalset staatust ja rolli kirjeldavad omadused. Toodud omaduste (tunnuste) omavaheliste seoste alusel arvutas raal välja 20 suhtlemiskompetentsuse põhinäitajat ehk suhtlemisomadust. Uurimistulemuste analüüs näitas, et mõningaid omadusi määratletakse enda juures samal viisil kui seda teevad teised (ekspertideks oli võetud 5 samasse gruppi — malevarühma, klubikollektiivi või asutuse allüksusse — kuuluvat isikut). Adekvaatsena tajutakse oma dominantsust, enesekontrolli võimet ja eneseaustuse taset. Enese juures ülehinnatakse: häälestumisoskust, empaatiavõimet, riskivalmidust, sundimatust, taktitunnet, mittesõnalise eneseväljenduse taset, keskendumisoskust. Alahinnatud joonte hulgas on haavamatus, sensitiivsus, sõnaosavus, lahedaloomulisus. Niisiis võime järeldada, et ise enda kommunikatiivse häälestumise oskust ülehinnatakse (taipamata, et see on defitsiitne!), partneri haavatavust alahinnatakse (teise tundlikkusega ei arvestata piisaval määral). EUE-s tehtud sotsioloogilisel küsitlusel paluti vastajail hinnata end 10 etteantud suhtlemisomaduse alusel. Vastused on toodud tabelgraafiku kujul (vt. joonis 32). Nagu graafikust näha, peetakse tähtsaimaks kontaktiloomise oskust, inimestetundmise võimet ja taktitunnet (peenetundelisust). Suhtlemisomaduste pingerida jäi põhiosas samaks ka EÕM-is ja klubikollektiivides korraldatud küsitlusel. Kaheks oma tugevaimaks küljeks peavad üliõpilased inimestetundmist ja konfliktide reguleerimise oskust, kõige nõrgemaks — sõnaosavust ja spontaansuse säilitamise võimet (vaba enesetunne isegi võõras seltskonnas). 7.7 Suhtlemisoskuse arendamine Suhtlemisoskus tekib, täiustub ja areneb argisuhtlemise kõige erinevamais olukordades, ilma et me õpiprotsessi kui sellist üldse tunnetaks. Võib täie kindlusega väita sedagi, et igapäevase suhtlemise käigus kujuneb järjepidevalt sääraseid situatsioone, mis v õ i ks i d toimida sotsiaalset kogemust lisandava õppe- ja treeningtunnina, juhul kui vaid osataks olu-
Oskus leida kerge vaevaga inimestega kontakti, luua tutvusi Inimestetundmise oskus (vaist) Peenetundelisus, oskus öelda oma arvamus teist inimest puudutamata Enesevalitsemine konfliktiolukorras ja oskus tüli klaarida Oskus leida ühist keelt ka ebasõbralike inimestega Vaba enesetunne isegi võõras seltskonnas Hea tuju ka kehvade kaaslastega Sõnaosavus Veenmisvõime, mõjukus Hea seltskondliku käitumise lihv Joon. 32. korras õpetlikku näha. Paraku säärane oskus «elust õppida» on äärmiselt vähe arenenud ja 99 % argielu õpiolukordadest näib enamikele meist mööduvat, ilma et isikliku suhtlemisoskuse lisa tekiks. Antud asjaoludel ongi paaril viimasel aastakümnel kiirelt välja arenenud väga mitmesuguseid õpisüsteeme suhtlemisoskuse sihipä-
Page 1:
Anti Kidron SUHTLEMIS PSÜHHOLOOG
Page 4 and 5:
K35 Sarja ühiskondlik toimetuskoll
Page 6 and 7:
neid käsitlusi, mis ühtaegu raken
Page 8 and 9:
õppimine ning sotsiaalsete suhete
Page 10 and 11:
suhtlemise stimuleerivat või pidur
Page 12 and 13:
Koos seesmise ebakompetentsustundeg
Page 14 and 15:
sie funktsioon on tema regulatiivsu
Page 16 and 17:
kommunikatsiooni vasteks on pakutud
Page 18 and 19:
Suhtluseesmärgi seadmine Teadistam
Page 20 and 21:
alaealise eeskostja, kinnisvara maa
Page 22 and 23:
Joon. 4. D ja E teabevahetus kujuta
Page 24 and 25:
Tänapäeva linlase elu on ülekül
Page 26 and 27:
tud osa kirjandus-, kunsti- ja teat
Page 28 and 29:
eaalsusele, samuti teksti peidetud
Page 30 and 31:
® tagasiside on umbisikuline («Si
Page 32 and 33:
-probleemide kohta antav väärtusl
Page 34 and 35:
inikatsioon on ju tihedasti seotud
Page 36 and 37:
sellest mingi kiirülevaate pnda se
Page 38 and 39:
nist ühiskonnas, (tööst, rollist
Page 40 and 41:
netusvigade ja moonutuste teke väh
Page 42 and 43:
edutseerimist äraseletatuks, hõlm
Page 44 and 45:
tumise põhjuslikkust asutakse tung
Page 46 and 47:
süste teket kohane vaadelda isikut
Page 48 and 49:
3.4. Interpersonaalne pertseptsioon
Page 50 and 51:
Enamik argipäevasest suhtlemisest
Page 52 and 53:
ja teiste juures vaid vastavust min
Page 54 and 55:
näha teises vaid mingi kategooria
Page 56 and 57:
Hausa traumeerivalt. Kui kellelegi
Page 58 and 59:
emotsionaalse seisundi vahetu välj
Page 60 and 61:
hirmuseisundit sageli imestuse või
Page 62 and 63:
väärsena, naeratavat targa ja hea
Page 64 and 65:
Hiina rahvatarkuses leidub õpetus,
Page 66 and 67:
kuvusest loetakse paljudes maades v
Page 68 and 69:
lektori kompetentsus kursusetöö j
Page 70 and 71:
(afiliatsiooni kõrgust) on tingima
Page 72 and 73:
aj 02 +4 + 2 \ ^ 0 0 \ ^ -2 -2 \ ^
Page 74 and 75:
-«kasum» ületab «kahjumi», tei
Page 76 and 77:
aiskavatest kaalutlustest otsustami
Page 78 and 79:
Joon. 19. rekonnatüli liigist. Van
Page 80 and 81:
-et .» (ja järgneb ette teada jut
Page 82 and 83:
halvaks tooniks, pole haruldased is
Page 84 and 85:
© v 0 © "0 Joon. 24. Alluv: (alan
Page 86 and 87:
•gist «päästjatest». Muide, A
Page 88 and 89:
fkult seepärast, et mainitud konts
Page 90 and 91:
lises tööfaasis rühm parasjagu t
Page 92 and 93:
teisest. Sõltuvus tekib selle alus
Page 94 and 95:
märkidel) rõhutatult lugupidavalt
Page 96 and 97:
kui täiesti «privaatsed» ja ühi
Page 98 and 99:
Grupi liikmete vahelisi vastastikus
Page 100 and 101: dakse mõistagi ka vahetada. «Tuju
Page 102 and 103: konkurents ei ole tihti mingiks tõ
Page 104 and 105: Tutvusliigi väärtus sõprussuhete
Page 106 and 107: Joon. 27. Inimese tutvusringi struk
Page 108 and 109: Suhete tähtsus suur keskmine väik
Page 110 and 111: Hinnanguis peegeldub küllalt selge
Page 112 and 113: •selt stabiilse taustteguri mõis
Page 114 and 115: tekkel õppijas leiaks aset «areng
Page 116 and 117: liste teadurite kõrval 30-aastane
Page 118 and 119: 6.4. Situatsioonide liigitamine Suh
Page 120 and 121: takse aina korrata ühtsama (luhtun
Page 122 and 123: a) mingi eesmärgi saavutamisel (va
Page 124 and 125: utilitaarne rutiinne orobleemne eks
Page 126 and 127: lusaine (mis jätaks teise osa igav
Page 128 and 129: dus, kui seda oskame arvestada. Ehk
Page 130 and 131: misega. Suhtlemiskompetentsuse mä
Page 132 and 133: Sealjuures pole hoopiski tegemist p
Page 134 and 135: aru saadud. Kestev üksikkõne asen
Page 136 and 137: c) «Kiidan heaks!», «Tubli!» d)
Page 138 and 139: 7.4. Käitumismall ja suhtlemistehn
Page 140 and 141: mingilgi määral ei kahjustaks oma
Page 142 and 143: Sageli on palju õigem välja - ela
Page 144 and 145: isikule sobival viisil järgida võ
Page 146 and 147: müüja jpt. ametirollide kõrval k
Page 148 and 149: naine. Miilitsaleitnandil pole süd
Page 152 and 153: •raseks koolitamiseks grupitreeni
Page 154 and 155: sevanemat» poissi kindlakäelisema
Page 156 and 157: Kirjandus Allport G. W Gestalt und
Page 158 and 159: Lisad Lisa l. 1 Valik inimese väli
Page 160 and 161: lisa 3. Mäng «X ja Y» Mängida o
Page 162 and 163: Sisujuht akommunikatiivsus 32—33
Page 164 and 165: — valiku 122, 124, 134 — võlts
Page 166 and 167: Schutz, W. 10—12 Shannon J. 16 Sh
Page 168 and 169: 4.1. Vahetu ja vahendatud mõjutami
Page 170 and 171: Nr. 23. Jevgeni Gruntenko. immuunsu
show all

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?