04.09.2013 Views

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

ikkus. Emotsionaalne, liikuva miimikaga,<br />

sõnaosav ning kujundliku<br />

keelega inimene äratab tähelepanu,<br />

sunnib end kuulama ja<br />

avaldab muljet. Ent samas on igaühele<br />

teada paljud lausa artistlikult<br />

väljendusrikkad tüübid, kes<br />

pole võimelised teisi kuulama ja<br />

kelle suhtlemine seisneb pidevas<br />

ekshibitsioonis, enesenäitamises.<br />

Nagu näeme, pole mingit alust<br />

mõista suhtlemisoskust ainuüksi<br />

(efektse) välise käitumisena, kuna<br />

see on vaid sotsiaalse kompetentsuse<br />

üks külg. Suhtlemisoskus<br />

hõlmab aga ju ka kommunikatiivsuse,<br />

pädevuse inimesetundmisel,<br />

situatsioonikujundamise oskuse<br />

jne. Inimese käitumine lähtub<br />

tema isiksusest. Sama erinevad<br />

nagu on inimesed, on erinevad ka<br />

need eesmärgid ja taotlused, mis<br />

keegi teistega suhtlemisel endale<br />

püstitab. Suhtlemisalase edu või<br />

ebaedu hindamisel peetagu seda<br />

silmas. Pole põhjust eeskujuks<br />

seada inimest, kes sujuva suhtlemise<br />

ning rohkearvuliste sotsiaalsete<br />

sidemete soetamise nimel<br />

on endas välja kujundanud konformistlikult<br />

«voolujoonelise» karakteri.<br />

Samal ajal võib inimlik<br />

igatsus kongeniaalsete kontaktide<br />

leidmiseks ja sügavate intiimsidemete<br />

loomiseks tuua rohkesti<br />

kannatusi, tekitada terava üksindustunde<br />

perioode. Formaalselt<br />

võttes peaks esimest tüüpi pidama<br />

suhtlemisosavaks, teist akommunikatiivseks.<br />

Ent teisel juhul<br />

on ju eesmärgiks midagi palju<br />

enamat pealispindseist kontaktidest.<br />

Kui vaadelda säärast keskset<br />

näitajat nagu sotsiaalne või suhtlemisalane<br />

kohanevus (adaptatsioonivõime)<br />

laiemalt, ilmneb<br />

siingi vastuoksusi. Nimekale<br />

ameerika psühholoogile C. Rogersile<br />

on omistatud ütlus: «Ma pole<br />

kohanud ainustki inimest, kes<br />

isiksusena poleks köitev.» Kaasinimestega<br />

kohanemises just säärastena<br />

nagu need on, peegeldub<br />

kahtlematult sügav elutarkus. Ent<br />

medalil on ka teine külg. Loendamatu<br />

hulk kirjandusteoseid, filme,<br />

teatrilavastusi kujutab inimesi,<br />

kes ei suuda leppida ja kohaneda<br />

oma tühise labase tutvuskonnaga.<br />

Kindlasti peegeldub säärast<br />

laadi teostes autorite eneste<br />

probleeme sotsiaalse keskkonnaga<br />

(näiteks inimeste väikluse ja<br />

tühisusega) kohanemisel. Kas<br />

annaks sääraste eksistentsiaalse<br />

tähendusega sotsiaalse kohanemise<br />

probleemide teket põhjendada<br />

suhtlemisoskuse puudumisega?<br />

Ilma et tõttaksime vastusega,<br />

püüame määratleda neid mõõteid,<br />

milles väljendub suhtlemisoskuse<br />

psühholoogiline sisu.<br />

7.1. Kahest<br />

suhtlemisdilemmast<br />

Kõigi suhtlemise külgede juures<br />

täheldasime omapärast polaarsust:<br />

enese mõistmine, kontrollimine,<br />

väljendamine, väljaelamine,<br />

arusaadavaks muutmine on seotud<br />

teis(t)e mõistmise ja kontrollimise,<br />

partneri (te) väljenduse sihipärase<br />

suunamise või hõlbusta-<br />

9 Suhtlemispsühholoogia 129

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!