04.09.2013 Views

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Koos seesmise ebakompetentsustundega<br />

tajub ta teatud usaldamatust<br />

või vaenu kontrollijate suhtes.<br />

Emotsionaalsete suhete kujundamise<br />

tarve avaldub kiindumuse<br />

vajaduses. Kündumustarbe tasakaalustatus<br />

tähendab seda, et<br />

välditakse tundeliialdusse uppumist,<br />

olles samal ajal võimeMne<br />

vabalt vahetama inimlikku soojust,<br />

õrnust, lembust mitte üksnes<br />

intiimseis, vaid ka väiksema tundepingega<br />

olukordades.<br />

Osa suhtlejaid kardab intiimsust,<br />

hoiab distantsi, teised jälle<br />

kipuvad intiimsusega liialdama,<br />

tajumata, et see pole alati kaugeltki<br />

õige lähenemisviis.<br />

Kuidas mainitud probleemide<br />

lahendamine seondub grupi arenguga?<br />

Esimesel (inklusiooni) etapil<br />

otsustatakse, kes on rühma<br />

sees, kes väljas; kontrollifaasis —<br />

kes üleval, kes all — määratakse<br />

staatushierarhia, kinnistuvad võimusuhted;<br />

kiindumuse etapil selgub<br />

aga, kes (emotsionaalsed)<br />

lähedal, kes kaugel. Jännijäämine<br />

antud probleemide lahendamisel<br />

ja eespool mainitud irratsionaalsete<br />

kohanemisteede valik diagnoosib<br />

küllaltki halastamatult inimese<br />

suhtlemisalast ebakompetentsust.<br />

Ideaalne kompleksivaba<br />

suhtleja oleks haavamatu olukorras,<br />

kus ei saa oma üht või teist<br />

mainitud tarbeist rahuldada. Ta<br />

ei liialdaks kompensatsiooni taotleva<br />

sotsiaalse aktiivsusega, kuid<br />

poleks ka endassetõmbunu ega<br />

ängistatud murest jätta endast<br />

sotsiaalselt alaväärse muljet.<br />

Schutzi teosest «Rõõm» kujunes<br />

tõeline bestseller. See on tõlgitud<br />

paljudesse keeltesse ja pälvinud 5<br />

tunnustavaid sõnu nii kutselistepsühholoogide<br />

kui ka tavaliste<br />

lugejate poolt. Marksistliku sotsiaalpsühholoogia<br />

positsioonilt<br />

vaadates on tema teoorias selge<br />

diagnostilise väärtuse kõrval ka<br />

küsitavusi. Nagu positivistlikule<br />

käsitlusviisile omane, vaadeldakse<br />

suhteid lahus nende tegevuslikust<br />

sisust, sotsiaal-ajaloolisest<br />

taustast; grupidünaamika on?<br />

tegelikult palju mitmemõõtmeliseni<br />

ja keerukam kui üleminek<br />

inklusioonist kontrollifaasi jne.<br />

Kuigi autoril on korda läinud'<br />

kirjeldada ja analüüsida ekshibitsiooni,<br />

üledomineerivust, emotsionaalset<br />

pärsitust jmt. sotsiaalse<br />

väärkohanemise vorme, on tema<br />

mudel väiksema kirjeldusjõuga<br />

nende isikute käitumisajendite üle<br />

otsustamisel, kellel puudub üks<br />

või teine Schutzi kujutatud kompleks.<br />

Nüüdisaja Lääne nimekamaid<br />

filosoofe E. Fromm mainib ühes<br />

oma viimases teoses «Omada võt<br />

olla», et inimsuhete maailmas on<br />

võimalik kohaneda kahel põhimõtteliselt<br />

erineval teel — kas nn.<br />

omavas laadis (omastava, saagitseva,<br />

valitseva, ekspluateeriva ja<br />

manipuleerivana) või (spontaanselt)<br />

— olevas elustiilis — osavõtliku<br />

ja abivalmi, ennastaktualiseeriva<br />

ja teistele täisväärse<br />

eneseaktualiseerimise tingimusi<br />

loovana. Ta tõdeb, et nüüdisaja<br />

kõrgelt arenenud tehnoloogiaga<br />

(kapitalistlikes riikides) levib üha<br />

laiemalt omav, ekspluateeriv ja<br />

tarbiv eluorientatsioon ning suht-

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!