Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Koos seesmise ebakompetentsustundega<br />
tajub ta teatud usaldamatust<br />
või vaenu kontrollijate suhtes.<br />
Emotsionaalsete suhete kujundamise<br />
tarve avaldub kiindumuse<br />
vajaduses. Kündumustarbe tasakaalustatus<br />
tähendab seda, et<br />
välditakse tundeliialdusse uppumist,<br />
olles samal ajal võimeMne<br />
vabalt vahetama inimlikku soojust,<br />
õrnust, lembust mitte üksnes<br />
intiimseis, vaid ka väiksema tundepingega<br />
olukordades.<br />
Osa suhtlejaid kardab intiimsust,<br />
hoiab distantsi, teised jälle<br />
kipuvad intiimsusega liialdama,<br />
tajumata, et see pole alati kaugeltki<br />
õige lähenemisviis.<br />
Kuidas mainitud probleemide<br />
lahendamine seondub grupi arenguga?<br />
Esimesel (inklusiooni) etapil<br />
otsustatakse, kes on rühma<br />
sees, kes väljas; kontrollifaasis —<br />
kes üleval, kes all — määratakse<br />
staatushierarhia, kinnistuvad võimusuhted;<br />
kiindumuse etapil selgub<br />
aga, kes (emotsionaalsed)<br />
lähedal, kes kaugel. Jännijäämine<br />
antud probleemide lahendamisel<br />
ja eespool mainitud irratsionaalsete<br />
kohanemisteede valik diagnoosib<br />
küllaltki halastamatult inimese<br />
suhtlemisalast ebakompetentsust.<br />
Ideaalne kompleksivaba<br />
suhtleja oleks haavamatu olukorras,<br />
kus ei saa oma üht või teist<br />
mainitud tarbeist rahuldada. Ta<br />
ei liialdaks kompensatsiooni taotleva<br />
sotsiaalse aktiivsusega, kuid<br />
poleks ka endassetõmbunu ega<br />
ängistatud murest jätta endast<br />
sotsiaalselt alaväärse muljet.<br />
Schutzi teosest «Rõõm» kujunes<br />
tõeline bestseller. See on tõlgitud<br />
paljudesse keeltesse ja pälvinud 5<br />
tunnustavaid sõnu nii kutselistepsühholoogide<br />
kui ka tavaliste<br />
lugejate poolt. Marksistliku sotsiaalpsühholoogia<br />
positsioonilt<br />
vaadates on tema teoorias selge<br />
diagnostilise väärtuse kõrval ka<br />
küsitavusi. Nagu positivistlikule<br />
käsitlusviisile omane, vaadeldakse<br />
suhteid lahus nende tegevuslikust<br />
sisust, sotsiaal-ajaloolisest<br />
taustast; grupidünaamika on?<br />
tegelikult palju mitmemõõtmeliseni<br />
ja keerukam kui üleminek<br />
inklusioonist kontrollifaasi jne.<br />
Kuigi autoril on korda läinud'<br />
kirjeldada ja analüüsida ekshibitsiooni,<br />
üledomineerivust, emotsionaalset<br />
pärsitust jmt. sotsiaalse<br />
väärkohanemise vorme, on tema<br />
mudel väiksema kirjeldusjõuga<br />
nende isikute käitumisajendite üle<br />
otsustamisel, kellel puudub üks<br />
või teine Schutzi kujutatud kompleks.<br />
Nüüdisaja Lääne nimekamaid<br />
filosoofe E. Fromm mainib ühes<br />
oma viimases teoses «Omada võt<br />
olla», et inimsuhete maailmas on<br />
võimalik kohaneda kahel põhimõtteliselt<br />
erineval teel — kas nn.<br />
omavas laadis (omastava, saagitseva,<br />
valitseva, ekspluateeriva ja<br />
manipuleerivana) või (spontaanselt)<br />
— olevas elustiilis — osavõtliku<br />
ja abivalmi, ennastaktualiseeriva<br />
ja teistele täisväärse<br />
eneseaktualiseerimise tingimusi<br />
loovana. Ta tõdeb, et nüüdisaja<br />
kõrgelt arenenud tehnoloogiaga<br />
(kapitalistlikes riikides) levib üha<br />
laiemalt omav, ekspluateeriv ja<br />
tarbiv eluorientatsioon ning suht-