04.09.2013 Views

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SUHTLEMIS PSÜHHOLOOGIA - Setcom

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

ja teiste juures vaid vastavust<br />

mingile välisele standardile (positsioon,<br />

varandus, prestiiž jne.),<br />

ei näe ega oska väärtuseks pidada<br />

inimest kordumatu «loodusolendina».<br />

Watts möönab, et enamik<br />

industriaalühiskonna inimestest<br />

on sotsiaalse maaja lummuses.<br />

Tal endal aga pole paraku<br />

samuti pakkuda sotsiaalset ravimit,<br />

vahendit, mis inimeste tunnetusviisi<br />

(ka isikutaju!) muudaks.<br />

3.5. Isikutaju olenevus<br />

inimestevahelistest<br />

suhetest<br />

Psühholoogid Heider, Newcomb<br />

jt. on teoreetiliselt põhjendanud<br />

ja eksperimentaalselt tõestanud<br />

seda argielustki teada tõsiasja,<br />

et inimestevahelisel vastastikusel<br />

väärtustaval hindamisel toimitakse<br />

«samalaadsega vastamise» põhimõttel:<br />

meile meeldivad need,<br />

kellele meie meeldime. Need aga,<br />

kellele meie ei meeldi, on ka<br />

meile ebasümpaatsed, me näeme<br />

neis suhteliselt sagedamini negatiivset.<br />

Seega tekib kellessegi positiivne<br />

suhtumine enamasti teadmisel,<br />

et hinnatavgi suhtub hindajasse<br />

positiivselt või on sääraseks<br />

suhtumiseks põhimõtteliselt<br />

valmis. Retsiprooksselt positiivselt<br />

hindavad isikud kalduvad<br />

teineteist samastama mõningais<br />

positiivseis joontes, aga ka üksikuis<br />

nõrkustes — puudustes.<br />

Siiski näib leiduvat olukordi,<br />

kus «samaga vastamise» seadus­<br />

pärasus ei kehti. Lembesuhetesvõib<br />

ühe partneri tõrjuv, ükskõikne<br />

või ükskõiksust teesklev suhtumine<br />

teise poole kirgi eriliselt:<br />

lõkkele puhuda. Instrumentaalse<br />

põhikoega (näit. juhi — alluva)<br />

suhetes omandab positiivne või<br />

negatiivne hindamine teise isiku'<br />

tajumist väljakujundava tähenduse<br />

vaid siis, kui hinnangut loetakse<br />

ebaõiglaseks, teenimatuks..<br />

Isegi alati rahulolematust ülemusest<br />

peetakse lugu, kui alluv näeb<br />

temas omaenese jooni (näit. printsipiaalsus,<br />

õiglus, töökus jne.).<br />

Tugev sõltuvus teisest annab<br />

hinnanguile selgelt subjektiivse<br />

värvingu. Ühes katses lasti rühma<br />

õpilasi hinnata õpetajaid, kellest<br />

mõnel öeldi olevat «hääleõigus»<br />

otsustamisel, keda õpilastest<br />

lubada ihaldusväärsele ekskursioonile.<br />

Osutus, et neid õpetajaid<br />

hinnati mõnevõrra kõrgemalt<br />

teistest. Lapsed otsekui,<br />

projitseerisid oma lootuse mõjuvõimsa<br />

õpetaja nägemisse paremas<br />

valguses.<br />

ühepoolsel tingimatul sõltuvusel<br />

viibitakse sundsituatsioonis,.<br />

milles ainus mõttekas strateegia<br />

on teisele meele järele olla. Mõistagi<br />

on kergem kuuletuda sellele,,<br />

kes tundub kui mitte just sümpaatne,<br />

siis vähemalt mitte eemaletõukavalt<br />

vastumeelne. Nii võibki<br />

tekkida omamoodi kognitiivneresonants:<br />

isikut, kellest vältimatult<br />

sõltutakse, tajutakse positiivselt<br />

(tugeva, õiglase, isaliku,,<br />

usaldusväärsena) isegi siis, kui;<br />

kõnealune käitub tajuja suhtes,<br />

lausa repressiivselt ja ekspluateerivalt.<br />

E. Fromm kirjeldab oma

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!