Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sü). Ekstraverdid viiplevad rohkem<br />
kui introverdid. Kuid väljendusliigutuste<br />
intensiivistumine<br />
võib olla ka märk suhtlejat haaranud<br />
rahutusest. (K. Safranskaja<br />
ja I. Jakovleva järgi on muide<br />
-«ülemääraste» väljendusliigutuste<br />
pidurdamise võime stressiolukorras<br />
tõhus eneseregulatsiooni vahend.<br />
Need isikud, kes frustratsioonis<br />
on suutelised väljendusliigutusi<br />
piirama, olevat vähem ärevil.)<br />
Viipekeelest annab välja lugeda<br />
kultuurikeskkonda, rahvust, sotsiaalset<br />
kuuluvust, temperamendiomadusi<br />
(sangviiniku laiad, sujuvad<br />
ja laugjad, koleeriku raiuvad,<br />
flegmaatiku pikaldased ja<br />
melanhooliku «kahvatud» žestid),<br />
ilutunnet, sensitiivsust (suhtlemisel<br />
tundlikumad kohandavad oma<br />
iestikulatsiooni palju rohkem<br />
partneri omaga) Käeliigutused<br />
võimaldavad teha oletusi ka kõneleja<br />
initsiatiivikuse ja aktiivsuse<br />
ning suhtlemisstiili muutuvuse<br />
ja labiilsuse kohta. On lektoreid,<br />
kelle arsenali kuulub pidev žestikuleerimine.<br />
Keskkooliõpetaja võib<br />
"tunnis ühe mõõdistuse alusel teha<br />
75—150 žesti: mõistagi saadab<br />
see stiilitunnus teda märgatavalt<br />
ka suhtlemisel väljaspool kooli.<br />
Nii et viipeist võib ka elukutset<br />
välja lugeda.<br />
Mõningad spontaanselt (ilma<br />
teadistava kavatsuseta) kasutatud<br />
žestid signaliseerivad kindlaist<br />
seisundeist. Kindlas kultuurikontekstis<br />
märgivad näiteks ühendatud<br />
näpuotsad seesmist tasakaalu,<br />
meelerahu (meenutame Buddhaasendit<br />
paljudel skulptuuridel,<br />
maalidel!), huulele tõstetud näpp<br />
— häbi, ühe käe sõrme surumine<br />
teise käe sõrmedega — eneseergastamist.<br />
Üldiselt aga on ka<br />
žestikulatsioon sedavõrd tahtele<br />
allutatud ja konventsionaalne, et<br />
selle tõlgendus eeldab peent eristusvõimet.<br />
Nagu näoilme, nii ka<br />
väljendusliigutus võib tihti peegeldada<br />
vaid tajuobjekti väljendusstiili,<br />
milles ei kajastu mingeid<br />
inimese püsiomadusi, ka<br />
mitte suhtumist teise inimesse.<br />
Hääle ja kõne karakteristikute<br />
lai diapasoon on, erinevalt ilmest<br />
ja viipeist, üsna raskesti reguleeritav<br />
tahte abil. Samal ajal<br />
peegelduvad hääle toonis, kõlas,<br />
rütmis, sujuvuses, intonatsioonis<br />
ja tämbris väga kiiresti ja täpselt<br />
muutused psühhosomaatilises<br />
ja emotsionaalses seisundis ning<br />
suhtumisnüansid. Hääletoonile<br />
reageerime vaistlikult. Teise isiku<br />
ilmeist või žestidest võime end<br />
(objektiivse hinnangu langetamiseks)<br />
distantseerida, kõrvu pole<br />
aga võimalik kaasvestleja ees sulgeda.<br />
G. Allporti andmetel suudab<br />
«erkkõrv» pelgalt hääle abil<br />
määratleda kuuldud inimese vanuse<br />
kuni 10 aasta täpsusega.<br />
Tundlik kuulaja registreerib pinguldatud,<br />
tuhmi kõla alusel tekkiva<br />
ärevuse; mahlaka või kuiva<br />
tooni ja tämbrimuutuste järgi<br />
meeleolu tõusude või languste<br />
juhtumid. Intonatsioonis peitub<br />
väidete tõepärasus (siirus, teesklus);<br />
ebakindlus, viha ja energiaressursid<br />
on samuti mitmesuguste<br />
hääle ja kõne karakteristikute<br />
vahendusel küllalt hõlpsasti diagnoositavad.
Change language