Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
edutseerimist äraseletatuks, hõlmatavaks,<br />
lihtsustatuks.<br />
9. Äärtnushinnanguist hoidumine.<br />
Eirates mõningaid tajutava erandlikkusele<br />
osutavaid omadusi, tehakse<br />
lõppjäreldus temast «nuditud»<br />
kujul ä la «kõik hiired on<br />
hallid».<br />
10. Varemotsustatu kopeerimine.<br />
Selmet vaadelda isikut tema kohta<br />
käivate uute faktide valguses,<br />
jäädakse inertselt temast varem<br />
loodud ettekujutuse juurde.<br />
11. Tajukujundi tasakaalustamine.<br />
Seletamatut ja vasturääkivat teises<br />
inimeses tõlgendatakse nii, et<br />
tekiks loogiline arusaadav tervik.<br />
Selleks kasutatakse lihtsustamise,<br />
äärmushinnangute redutseerimise<br />
kõrval vastuolude silumist.<br />
Kõigis toodud tajumehhanismides<br />
on ratsionaalne iva, neis peegeldub<br />
soov luua teisest inimesest<br />
säärane hõlpsasti käsitatav ja<br />
küllalt reljeefne, kuid (riskantsest!)<br />
detailsusest vabastatud tajukujund,<br />
mis oleks usaldusväärseks<br />
orientiiriks suhtlemisel.<br />
Eranditult kõik mehhanismid kätkevad<br />
endas aga ka ohu anda<br />
tajuobjektist moonutatud<br />
ettekujutus.<br />
Uldpsühtioloogiast üle võetud<br />
pertseptsiooni (taju) mõistet tuleks<br />
võtta metafoorsena, ülekantud<br />
tähenduses. Isikutaju tuum<br />
seisneb ühe inimese sotsiaalse<br />
olemuse ja isiksusliku eripära<br />
diaginoosivas in t e r p r e t e e r i<br />
m i s e s (otsustamises, mõistmises,<br />
määratlemises) teise poolt.<br />
Isikuinterpretatsioon on juba loomult<br />
tugevasti subjektiivne protsess.<br />
Isikutaju üksikprotsesside ja<br />
mehhanismide eristamisel pole<br />
erinevate suhtlemispsühholoogia<br />
koolkondade vahel olulisi lahkuminekuid.<br />
Paraku on lausa võimatu<br />
kindlaks teha, kuidas siis<br />
mehhanismid mingil üksikjuhtumil<br />
omavahel põimudes ja ühinedes<br />
tegelikult ikka käiku lülituvad.<br />
Kummatigi on argisuhtlemisel<br />
teisest isikust loodav tajukujund<br />
tabamatult dünaamiline,,<br />
see omandab vahel hetkiti uusi<br />
jooni ja minetab vanu, muutub<br />
kord «eredaks», siis ähmastub.<br />
Käitumise põhjuslikkuse oletamine<br />
(kausaalne atributsioon).<br />
Väga paljudes elulistes situatsioonides<br />
tõuseb teise inimese<br />
tajumisel, tunnetamisel, hindamisel<br />
esiplaanile «miks»-küsimus.<br />
Miks A suhtumises B-sse on toimunud<br />
järsk muutus? Miks C loobub<br />
kauaoodatud aspirantuurikohast<br />
ja läheb hoopis teisele<br />
tööle? Miks D on täna nii õhevil,<br />
E erutatud? Miks F lahkus varem<br />
seltskonnast? Miks G sooritas<br />
ühiskonnaohtliku teo?<br />
Küllalt tihti nõuab olukord, et<br />
otsused inimeste tegude põhjuslikkuse<br />
kohta tuleb langetada<br />
mitte faktikindlalt, vaid oletuslikena,<br />
teabedefitsiidi tingimustes.<br />
Siis leiabki aset kausaalne atributsioon<br />
— põhjuslikkuse omistamine,<br />
juurdemõtlemine, «külgepookimine».<br />
See tajuprotsess toetub<br />
isikutaju äsja kirjeldatud põhiprotsessidele,<br />
pole aga ühelegi<br />
neist otseselt taandatav.<br />
Kausaalne atributsioon on viimasel<br />
ajal sotsiaalse pertseptsiooni<br />
alaste uuringute keskse-
Change language