Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

Õppekava käsitused ja kõrgharidusõppekava 9I osaÕppekava käsitused ja kõrgharidusõppekavaEsimeses osas tutvustatakse õppekava erinevaid käsitusi, tuuakse väljaväljundipõhise õppe peamised võimalused ja ohud, selgitatakse kõrgharidusõppekavaülesehitust, õppekava ja eriala seoseid ning regulatsioone,mis mõjutavad õppekava arendamist.1.1. Õppekava käsitusedÕppekava käsitus sõltub ajastust, õppimis- ja õpetamiskultuurist,õppetasemest ja filosoofilisest lähenemisestõppekavale jpm. Erinevatel ´del ja erinevates riigikordadeson need käsitused olnud väga erinevad, mistõttu onõppekava mõistet ka väga erinevalt defineeritud. Erinevaiddefinitsioone üldistades võib õppekava mõista kui„hariduseesmärkide teostamise plaani ehk milleks,mida, kuidas ja millise aja jooksul õpitakse ja õpetatakse“(Rutiku, 2006:20).Sõltumata õppekava käsitusest ja definitsioonist on võimalikeristada kolme õppekava vormi (Marsh ja Willis2007; Robley, Whittle, Murdoch-Eaton 2005). Kirjutatud (planned) õppekava, mis määratleb õppeeesmärgid ja kõige olulisema sisu dokumendina. Õpetatud (enacted) õppekava, kus õppejõud järgib(lisaks kirjutatud õppekavale) oma pedagoogilisiveendumusi. Kirjutatud ja õpetatud õppekava võivadteatud juhtudel sattuda konflikti. Õpitud (experienced) õppekava kirjeldab, mida õppijaõppeprotsessis tegelikult õpib. Kuna järjest enamtoimub õppimine ka väljaspool auditooriumit, shinfotehnoloogia kaudu, on õppekavas kirja pandu jatavaelus õpitu ühendamine eesmärgipäraseks tervikukskaasaaja hariduse üks kesksemaid ülesandeid.Mida sarnasem on kirjutatud õppekava õpetatud ja õpitudõppekavaga ning vastupidi, seda õnnestunumaks jaterviklikumaks võib kirjutatud õppekava pidada.Õppekava koostajad võivad lähtuda kolmest erinevastrõhuasetusest: sisendi-, väljundi- ja protsessipõhisusest.Kui seni on olnud õppekavades põhirõhk sisul (õppeainetel,mida õpetatakse) ning sisendil (õppejõududel, kesõpetavad), siis väljundipõhise õppekava põhitähelepanuon õpetamise eesmärgil ja selle saavutamise hindamisel.Sisendipõhises õppes on tähelepanu keskmes õppesisuehk see, milliseid teooriaid, milliseid autoreid, milliseidteadussaavutusi jne õpetatakse. Seega nähakse siinkandvat rolli õppejõu tegevusel ja n-ö teemade läbimisel.Sisendipõhise lähenemise oht on, et õppekavad koostatakselähtuvalt nendest õppejõududest, kes osakonnas/teaduskonnas/instituudis olemas on, ja sellest, mida nadpeavad vajalikuks ja oskavad õpetada. Sel juhul ei arvestataõppekava koostamisel piisavalt seda, mida tööturgvajab, mida üliõpilased soovivad, ega seda, milline onefektiivne õpetamine. Samuti on sisendipõhise õppekavapuuduseks sageli, et õppeained ei ole omavahel õppekavaeesmärgist tulenevalt (piisavalt) seostatud.Väljundipõhises õppes on keskne roll õppimise eesmärkidelja hindamisel, seega on väljundipõhine õppekava juhisnii õppijale kui õpetajale ehk õppimise plaan. Ehkki on ilmne,et õpiväljundite saavutamine sõltub õppeprotsessist,on väljundipõhise õppekava üks peamisi eeldusi see, etsamu õpiväljundeid võib saavutada erinevatel viisidel.Nende kahe lähenemise kõrval võib välja tuua ka protsessipõhiseõppe, kus keskendutakse õppeprotsessile.Eesmärgiks on luua selline õpikeskkond, mis toetab väga