44<strong>Õppekava</strong> arendamine kui pidev protsessInfokast 21<strong>Õppekava</strong>de sisehindamine Tartu Ülikoolis<strong>Õppekava</strong>de sisehindamine toimub iga kolme aastatagant. Programmijuht koostab õppeinfosüsteemiskättesaadavate statistiliste andmete (sisalduvadsisehindamise eeltäidetud vormis) ja vastava juhendi(juhendi koostas õppeosakond) alusel esialgse analüüsining formuleerib järeldused. Seega ei ole programmijuhipeamiseks ülesandeks mitte andmete kogumine (v.aerandid, nagu näiteks tööandjate tagasiside vms), vaidolemasolevate andmete põhjal olukorra analüüsiminening arendustegevuste kavandamine. Andmete ja hinnanguteanalüüsiks soovitatakse SWOT-meetodit.<strong>Õppekava</strong> hinnatakse kuues olulisemas valdkonnas,igas neist kindlaksmääratud indikaatorite alusel, ettagada hindamise tasakaalustatus ja järjepidevus.Kuus hinnatavat valdkonda on:1) õppekava sisu ja ülesehitus,2) õppekeskkond/ressursid (sh õppekirjandus,õppevahendid ja -tehnika, ruumid jms),3) õppejõud,4) õppeprotsess (õppemeetodid, -vormid,õpiväljundite hindamine, õppekorraldus),5) üliõpilased (sh sisseastumine ja lõpetamine;õppekava teavitamine, eriala populariseerimine),6) tugiteenused.Sisehindamise tulemust arutab programminõukogu,kes kinnitab sisehindamise aruande koos tegevusplaanigajärgmiseks kolmeks aastaks (täpsem kord kinnitatakserektori käskkirjaga). Õppeosakond analüüsib igalaastal õppekavade sisehindamise tulemusi ja teeb kokkuvõtte,mis on siseveebis kättesaadav kõigile ülikooliliikmetele.<strong>Õppekava</strong> välishindamineVälishindamine (akrediteerimine) on protseduur, milletulemusena pädev organisatsioon (nt Eesti KõrghariduseKvaliteedihindamise Agentuur (EKKA, http://ekka.archimedes.ee/)) annab ametliku tunnustuse,et organisatsioon (institutsionaalne akrediteerimine)või õppekava (õppekava grupi akrediteerimine) vastabkehtestatud nõuetele või on pädev mingis valdkonnasametlikult tegutsema. Sageli on välishindamine kõrgkoolideleseadusega pandud kohustus; välishindamistvõib kõrgkool aga ka ise tellida kõrgkooliväliselt eksperdiltvõi organisatsioonilt, et saada tagasisidet omakvaliteedi kindlustussüsteemi toimimisest.Kui sageli on õppekava hindamine vajalik, sõltub niieesmärgipüstitusest, regulatsioonidest kui ka välistestfaktoritest. Näiteks kuigi ülikooliseadus näebõppekavagrupi kvaliteedihindamise intervallina etteseitse aastat, võib üliõpilaste negatiivne tagasisidenäidata siiski vajadust õppekava sagedasemakssisehindamiseks.2.4. <strong>Õppekava</strong> parendamine<strong>Õppekava</strong> ei ole kunagi lõplikult valmis. Ühiskonnas,teaduses, seadusandluses toimuvate pidevate muudatustening õppekava rakendamise käigus ilmnenudkitsaskohtade või kasutamata võimaluste ning õppeprotsessisosalejate tagasiside tõttu on vajalik kaõppekava pidev parendamine. See ei näita õppekavanõrkust, vaid pigem selle tugevust, seda, et sise- võivälishindamise käigus ilmnenud kitsaskohtadegategeletakse, mitte ei jäeta neid tähelepanuta.Parenduste kavandamisel ja tegemisel tuleks lähtudapõhimõttest „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“.Kui muudatusi on liiga palju, kaotab õppekavaoma järjepidevuse, selles osalejad võivad kaotadamotivatsiooni. Samas tuleb jälgida, et parendustegevusedtoimuksid õppekava eri valdkondadeskoordineeritult. Seega tuleb parendustegevuste kavandamiselja elluviimisel lähtuda mitte niivõrd sellest,mida kõike oleks võimalik paremini teha või milliseidhäid võimalusi ja ideid veel leitakse, vaid kahestpõhikriteeriumist: millised on õppekava eesmärgid jamilline on kõrgkooli arusaam sellest, mis on „hea“ ehkkuidas mõtestab kõrgkool enda jaoks õppekvaliteeti.Tervikuna võib teadlikkust, valmisolekut ja oskustõppekava pideva p<strong>arendamise</strong>ga tegeleda nimetadakvaliteedikultuuriks.
<strong>Õppekava</strong> arendamine kui pidev protsess 45Infokast 22<strong>Õppekava</strong> p<strong>arendamise</strong>ks ja muutmiseks kriitiliseanalüüsi kohad õppekavas» sihtgrupid (nt üliõpilaste eelnev haridustase, erivajadustega üliõpilased, välisüliõpilased,täiskasvanud õppijad)» eesmärgipärasus ja sidusus (nt spetsialiseerumis- ja valikuvõimalused,eesmärkide saavutamiseks vajalike õppeainete olemasolu või puudumine,mõne sisuelemendi liigne kordumine erinevates õppeainetes, mõne õpiväljundiliigne domineerimine, mõne õpiväljundi <strong>arendamise</strong>ks vajaliku õppeaine või-meetodi puudumine jms)» ülesehitus (nt teemade järjestatus üldiselt spetsiifilisele, moodulid,eeldusained, kombineerimisvõimalused)» õppevorm (nt päevane või avatud ülikooli õpe/ kaugõpe, õppetöö viisidja õppemeetodid, praktika töökeskkonnas, õppematerjalid ja -vahendid,õpitingimused)» õpiväljundite saavutamise hindamine (nt õppeainete hindamine ja õppekavakokkuvõttev hindamine)» rahvusvaheline avatus (nt üliõpilasvahetuse, sh välismaal õppimisevõimalused, võõrkeelsed õppeained ja/või moodulid, välisõppejõududekaasamine)<strong>Õppekava</strong> erinevates osades võib vajalike parenduste maht olla erinev, ulatudesvormiliste pisiparanduste ja täienduste tegemisest õppekava muutmiseni(vt HTMi kodulehel õppekava muutmise taotluse vorm http://www.hm.ee/index.php?0510584). <strong>Õppekava</strong> analüüs ja hindamine võib aga viia ka vanaõppekava sulgemise ja uue avamiseni.