Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

4Õppekava arendamine kui pidev protsess 27Kõik kirjeldatud etapid on soovituslikud ning konkreetsekõrgkooli vajadused ja senitehtud tööd aitavad täpsemaltmääratleda, millistele etappidele millisel määralkeskenduda, sh sõltuvalt sellest, kas tegemist on uueõppekava koostamisega või olemasoleva arendamisegaresp. muutmisega. Õppekava muutmisega on tegemist,kui muutub õppekava nimetus, õppeainete nimetusedja maht, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused,õppekeel, spetsialiseerumisvõimalused, õppekava sisuliigitus (õppekavarühm, kuhu õppekava kuulub). Kui agateisenevad oluliselt õppekava eesmärgid ja õpiväljundid,muutub õppekava nominaalkestus ja -maht või antavakraadi nimetus, tuleb registreerida uus õppekava sellekskehtivas korras läbi EHISe 5 .Õppekava eesmärkide seadmineÕppekava eesmärkide sõnastamine on üks vaevarikkamaid,ent olulisemaid töölõike õppekava arendamisel, sestõppe eesmärgid on põhimõtteliselt igasuguse õppekavakoostamise ja õppetegevuse kavandamise ja läbiviimiselähtealus. Kui õppekava eesmärgid on sõnastatud pelgaltformaalse lüngatäitena, puudub alus nii õpetamiseks kuihindamiseks. Kui õppetegevusele ei ole seatud eesmärke,ei ole võimalik hinnata ka õppekvaliteeti.Õppekava eesmärgid jagunevad üldjoontes subjekti järgiõppekava üldeesmärkideks (ingl k goals, aims) ning õpiväljunditeks(ingl k objectives).Õppekava üldeesmärgid on õppeasutuse kui hariduseandja taotlused õppetegevuse pakkumisel, kujundamiselja korraldamisel. Üldeesmärkide subjektiks on õppeasutus.Üldeesmärgid ei pea olema mõõdetavad!Seega näitavad õppekava üldeesmärgid (kasutatakseka mõistet „hariduseesmärk“), mis taotlusega kõrgkoolantud õppekava üldse pakub ning millise kvalifikatsioonisaavutamist õppekava läbinutelt eeldatakse (kõrgtasemelteadlane, tippspetsialist vms).Infokast 11Näiteid õppekavadeüldeesmärkidest„Tagada nooremohvitseridele vajalik haridus, mis võimaldabedukalt täita rühma- ja kompanii-/patareiülemaülesandeid vastavalt väe- ja relvaliigi spetsiifikale niirahu- kui ka sõjaajal.“ (KVÜÕA, rakenduskõrgharidusõppekava)„Anda terviklik akadeemiline haridus religiooniantropoloogias,alusteadmised õpingute jätkamiseks doktoriõppesja pädevus töötamiseks inimese religioossusegaseonduvatel erialadel.“ (TÜ, magistriõppekava)„Juhtivspetsialistide ettevalmistamine riigiasutusteleja rahvamajandusele; õppejõudude ja teadlaste ettevalmistamineülikoolidele ja teadusasutustele. Doktoriõpeon teaduslikule käsitlusele rajanev kõrghariduse kõrgeimaastme õpe, mille kestel üliõpilane omandab vajalikudpädevused teadus-, arendus- või originaalseks loometööksning töötamiseks iseseisva professionaalina.“(TTÜ, doktoriõppekava)Üldeesmärkidest tulenevalt täpsustatakse õppekavaõpiväljundid.Õpiväljunditeks on õppimise tulemusel omandatavadteadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused),mille olemasolu ja/või saavutatuse taset onvõimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundite subjektiks onõppija. Euroopa kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistik rõhutab:„Õpiväljundid peavad olema läbipaistvad ses osas,kas need kirjeldavad minimaalset lävendit või tüüpilisttaset“. Seejuures kirjeldab antud kvalifikatsiooniraamistikise keskmist, rääkides „eduka õppija normaalse tasemegasaavutusest“ (Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik,2005, 41-42). Eesti kõrgharidusstandardisesitatud õpiväljundid on miinimumtasemel, st needpeaks olema omandanud iga lõpetaja.5 Nimetatud muudatused tuleb kõrgkoolil esitada HTMi välishindamisosakonnale,vt täpsemalt http://www.hm.ee/index.php?0510584