Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

12Õppekava käsitused ja kõrgharidusõppekavaMõiste „akadeemiline“ tähistab esmajoones akadeemiagakui teadusasutusega või kõrgkooliga seonduvat, aga katraditsiooni järgivat. Mõiste „rakenduslik“ tähendusekson aga puhtpraktilise tähtsuse omamine, praktikas rakendatavus.Antonüümid on rakenduslik ja teoreetiline,mitte rakenduslik ja akadeemiline.Seega saab kõrgharidus olla ainult akadeemiline ja peabolema rakendatav!Euroopa kvalifikatsiooniraamistikudEuroopa haridusministrid leppisid 2003. aastal kokku, etkõrghariduses tuleb õppekavad teha väljundipõhiseks:„Ministrid julgustavad liikmesriike töötama välja võrreldavaidja haakuvaid kvalifikatsioone oma kõrgharidussüsteemidele,mis kirjeldaksid kvalifikatsioone töömahus, tasemes,õpiväljundites, pädevustes ja profiilis. Nad lubavadka töötada välja üldise kvalifikatsiooniraamistiku Euroopakõrgharidusruumile“ (Berliini Kommünikee, 2003).Sellest kokkuleppest lähtuvalt töötati välja Euroopakõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik (http://www.bologna-bergen2005.no/Docs/00-Main_doc/050218_QF_EHEA.pdf), millele järgnes Euroopa kvalifikatsioonideraamistik elukestvaks õppeks (http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc44_en.htm) jaEesti vastavad dokumendid (kõrgharidusstandard ja kutseseadus)(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13099603 ja https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147615).Pärast pikka kooskõlastamisprotsessi kiitsid EuroopaParlament ja Euroopa Nõukogu 23. aprillil 2008 heaksEuroopa kvalifikatsioonide raamistiku elukestvaksõppeks (The European Qualifications Framework for LifelongLearning – EQF) (The EQF, 2008), mis koosneb kaheksastväljundipõhiselt kirjeldatud tasemest. EQFi 1. tase kirjeldabn-ö elementaarse kirjaoskuse taset ning 8. tase vastabkõrghariduse kõrgeimale astmele ehk doktorikraadile.Kõrgharidust puudutavad tasemed 5–8, kusjuures 5.taseme all mõistetakse kõrghariduse lühikese tsükli õpet(Eestis vastav õpe puudub), 6. tase vastab bakalaureusekraadileja rakenduskõrgharidusõppe diplomile ning 7. tasemagistrikraadile. EQF kirjeldab pädevusi n-ö keskmisel tasemel,st näitab, milliseid pädevusi peaks omama keskminekõrgkoolilõpetaja. 2010. aastaks tuleb Euroopa riikideloma kvalifikatsioonisüsteemid siduda EQFiga ning alates2012. aastast peavad kõik kutset või muud kvalifikatsioonitõendavad tunnistused näitama, millisele EQFi tasemelekonkreetne kvalifikatsioon vastab.Riikide vahel võrreldavate kvalifikatsioonisüsteemideeeliseks on õppijate ja töötajate mobiilsuse kasv, kuna niiõppeasutuste kui ka tööandjate jaoks muutub kandidaadikvalifikatsioonitaseme määratlemine lihtsamaks.Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik(European Qualifications Framework for European HigherEeducation Area – EQF for EHEA) keskendub neljale kõrgharidusastmele(Eestis puudub neljas, nn esimese tsüklisees olev lühike tsükkel). Selle suurimaks eripäraks onõpiväljundite kirjeldamise põhjalikkus, mis on oluliseltdetailsem kui elukestva õppe raamistikus, ja astmeteseostamine ainepunktidega. Lisaks peavad paljud Euroopaülikoolid seda raamistiku omasemaks, kuna ülikoolid saidselle väljatöötamise protsessis osaleda. Euroopa kõrgharidusruumikvalifikatsiooniraamistik on võrreldes nn3+2-reformiga, mis keskendus esialgu vaid õppetsüklitepikkusele ja mahule, sisuline alus rääkimaks Euroopakõrghariduse harmoniseerimisest, kraadide läbipaistvusestja võrreldavusest. Ilma õppeastmete õpiväljunditekirjeldamiseta võinukski jääda vaidlema, kas ühe riiginelja-aastane laia suunitlusega bakalaureuseõpe annabparema ettevalmistuse õpingute jätkamiseks magistritasemelkui teise riigi kolmeaastane kitsa suunitlusegabakalaureuseõpe. Või kas mõne riigi nelja-aastane bakalaureusekraadvõrdsustub teise riigi kolmeaastasega,kuna keskharidussüsteemid erinevad jne.Eesti kvalifikatsioonisüsteemEestis on nagu Euroopaski paralleelselt kehtimas kaks kvalifikatsiooniraamistikku.Kõrgharidustaseme lõpetajateltoodatavad teadmised, oskused ja hoiakud (õpiväljundid)on alates 2007. a augustist kirjas kõrgharidusstandardilisana (vt lisa 1) (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13099603&subid=13100403). Kõrgharidusstandardisesitatud kõrgharidusastmete õpiväljundid, mis erinevadüksteisest peamiselt iseseisvuse ja vastutuse ulatuselt, onaluseks õppekavade koostamisel ja arendamisel.Alates 1. septembrist 2008 kehtib Eestis uus kutseseadus,mille lisaks olev kvalifikatsiooniraamistik (vt lisa 2)(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13099603&subid=13100403) on EQF for LLL-ga peaaegu üksühesesvastavuses. Üldise kvalifikatsiooniraamistiku suur eelisKHSi ees on see, et kvalifikatsiooniraamistik aitab sidudaerinevaid haridustasemeid tervikuks ning näitab olulistepädevuste pidevat arengut formaalhariduse kaudu, samalajal kui KHS vaid kirjeldab kõrghariduse kvalifikatsioone.Samuti seob kvalifikatsiooniraamistik hariduslikud kvalifikatsioonidkutsekvalifikatsioonidega. Juba väljatöötatudkutsestandardite sidumine kvalifikatsiooniraamistikuga onsuur töö ning seisab alles ees.