Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

14Õppekava käsitused ja kõrgharidusõppekava1.4. KõrgharidusõppekavaülesehitusErinevate kõrgharidusastmete ja -suundade ning kõrgkoolideõppekavadel on erinevad eesmärgid ja rõhuasetused,seepärast ei ole õige ega võimalikki neid koostada,rakendada ega võrrelda sarnaste kriteeriumide ega üheraammudeli järgi. Üheks peamiseks tugipunktiks erinevatekõrgharidusastmete õppekavade vormilisel ülesehitamiselon Eestis kõrgharidusstandard (KHS). KHS annab etten-ö õppekava „skeleti“, mida võiks kirjeldada järgmisteküsimuste najal.Milleks?» läbiviidava õppe eesmärgid,sealhulgas oodatavad õpiväljundidMida?» õppeainete loetelu» õppeainete lühikirjeldused» peaeriala» kõrvaleriala(d)Kuidas?» õppe alustamise tingimused» õppekeel(ed)» valikuvõimalused ja -tingimused» spetsialiseerumisvõimalused» õppe lõpetamise tingimusedMillise aja jooksul?» õppe nominaalkestus ja maht» õppeainete mahtNeis raamides on kõrgkoolidel õigus luua ja kujundadaoma õppekavad, lähtudes institutsionaalsetest eesmärkidestja võimalustest, teadusharude arengusuundadest,tööturu vajadustest, õppima asujate eelistustest jne.Sõltumata kõrgkooli profiilist ja õppekava eripärast onoluline, et ühest dokumendist oleks õppekava erinevatelosapooltel võimalik leida kõik oluline info. Haridus- jateadusministeeriumi kodulehel asub kõigile kõrgkoolideleühine soovituslik õppekava vorm (vt lisa 3) (http://www.hm.ee/index.php?0510717).Pea- ja kõrvalerialaKõrgharidus omandatakse ühel või mitmel erialal, stüldteadmiste baasil spetsialiseerutakse mingile kitsamalevaldkonnale. KHSi järgi on kõrgharidusõppekavadel ettenähtud erialane spetsialiseerumine. Kui õppekavas onmääratletud peaeriala, peab see moodustama vähemalt50% õppekava kogumahust (peaeriala võib moodustadaka kogu õppekava). Ühel õppekaval võib olla võimalusvalida mitme peaeriala vahel, mis sisuliselt peavad seljuhul vähemalt osaliselt kattuma 1 . Kõrvaleriala valikuvõimalus võib, aga ei pruugi õppekavas olla. Kõrvalerialaon piiritletud minimaalse mahuga (45 EAP) ja seda onvõimalik omandada kas ühe õppekava raames või kahelõppeastmel kokku.Õppekavas kirjeldatavad (eri)alad, millele üliõpilasel onvõimalik spetsialiseeruda, ei ole seotud tööturu mõisteskonkreetsete erialadega, vaid võivad põhjendatud juhulmääratleda ka laiemat või kitsamat tegutsemise ala võivaldkonda. Kõrgkool määratleb oma õppekavas eriala kuispetsialiseerumise, lähtudes õppekava ülesehituse põhimõtetest(spetsialiseerumise kohustuslik maht õppekavas)ning õpiväljunditest. Mõnel juhul võib õppekava hõlmataüsna kitsast ja seetõttu ka sügavat spetsialiseerumistning teisel juhul palju laiemat ettevalmistust teatud alaltöötamiseks.MoodulidKHSi järgi on moodul õppekava sisulise liigendamiseühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiksvõi koosneb ühest õppeainest. Moodulite sisuline ja mahulinemääratlemine on jäetud kõrgkoolide pädevusse.Praegu varieeruvadki moodulite mahud ja eesmärgid erikõrgkoolide õppekavades oluliselt. Näiteks Tartu ülikoolisvõivad moodulid olla mahus 6–30 EAP, Tallinna tehnikaülikoolis4,5–112,5 EAP, Tallinna ülikoolis 6–57 EAP jne.Heaks praktikaks peetakse (European Commission, 2009),kui õppekavas kasutatakse läbivalt üksteisega hästi haakuvasuurusega mooduleid, näiteks n x 10 EAP.Moodulite abil struktureeritakse õppekava valdavalt sisu,taseme või spetsialiseerumise alusel, kusjuures moodulitenimetused (erialamoodul, alusmoodul, kohustuslik mooduljne) võivad olla kõrgkooliti erinevad resp. üks ja samamooduli nimetus võib tähistada hoopis erinevat sisu.1Õppekaval võib olla korraga mitu peaeriala e spetsialiseerumisvõimalustning reeglina valib üliõpilane neist ühe (ning võib lisaks validakõrvaleriala). Juhul kui õppekava on üles ehitatud nii, et üliõpilane saabvalida korraga kaks võrdset spetsialiseerumist, siis nimetatakse neid erialadeks,eristamata seejuures, kumb on pea- ja kumb kõrvaleriala.