Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

26Õppekava arendamine kui pidev protsessÕppekava arenduskavaKes, mil viisil, millal ja millist infot kogub ja analüüsib, milliseid osapoolija kuidas kaasatakse ning kuidas see rakendub õppekava koostamises võimuutmises, on soovitav õppekava arenduskavas (vt tabel 1) kirja pannaPDCA-tsükli eeskujul (vt joonis 1, lk 19).Tabel 1. Õppekava arenduskava võimalik vorm koos näidistegevustegaÕppekava arendamise tegevused ja oodatavad tulemused Tähtaeg Vastutaja1) Kavandamine (koostöös erinevate osapoolte vahel)KaasatudosapooledVajaduste ja kogemuste analüüs: erinevate osapoolte vajaduste uurimineja analüüs, majandus- ja tööjõuturuprognoosid, rahvusvahelise kogemuseanalüüs.Õppekava (olemasoleva õppekava puhul) või valdkonnas senistesarnaste õppekavade (uue õppekava puhul) senise toimimise analüüs:nt statistilised andmed õppeinfosüsteemist, tulude ja kulude analüüs,õppejõudude ja üliõpilaste kogemused, tagasisideküsitlused, vajaduseltäiendavad uuringud.Tutvumine (Euroopa ja) Eesti haridus- ja kutsestandarditega (KHS,kutseseadus), kõrgkooli ja riiklike arengukavadega, õppekava arendamiseja koostamise nõuetega.Õppekava üldeesmärkide seadmine ning õpiväljundite (s.h. erialaülesedõpiväljundid) sõnastamine.2) Koostamine või muutmine (õppejõudude individuaalne töö ningõppeainete vastastikune võrdlemine ja kooskõlastamine).Õppekava struktuuris (sh moodulid, praktika osakaal ja koht õppekavas,lõputöö maht ja roll jms), moodulite eesmärkides, õpiväljundites jahindamisviisides ning üldistes õpetamise ja hindamise meetodites kokkuleppimine.Ainekavade koostamine: õppeainete eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine,hindamis- ja õpetamismeetodite valimine, õppesisu määratlemine.3) Õppekava rakendamise ettevalmistamine: kooskõlastamine jakinnitamine, vastuvõtu- ja õppekorralduse, ruumide ja rühmade jaotuse,tunniplaanide jne korrastamine.4) Koostatava või muudetava õppekava esialgne hindamine.Vajalike ja olemasolevate ressurside hindamine: õppekava maksumusearvutamine 4 , õppejõudude ning õppejõudude koolitus-vajaduse(nt rahvusvaheliste õppekavade puhul) väljaselgitamine, õpperuumide ja-vahendite sobivuse ja piisavuse hindamine.Alusdokumentide najal õppekava regulatsioonidele vastavuse,õpiväljundite KHSi lisale vastavuse ning õppekava sidususe kontrollimine(nt eksperthinnangu tellimise kaudu).4Palju on arutatud väljundipõhise õppekava maksumusest ning kohati leitud, et see on palju kallim kui senised õppekavad. Kuna väljundipõhise õppe puhul on oodatavadtulemused selgemalt välja toodud, ilmnevad selgemalt ka nende saavutamise vajadused (nt selleks, et omandada mingit oskust, on vaja laboritehnikat või tuleb läbi viiapraktika, et arendada tööle minekuks vajalikke pädevusi). Ilmneda võib ka vajaduste ja võimaluste kooskõlastamatus, nt on olemas mitu ühes teemas tugevat õppejõudu,samas kui mõni teine teema on katmata. Kallimaks teeb selle õppe ka suurem tähelepanu hindamisele ja selle käigus antavale tagasisidele, mis nõuab enam individuaalsetlähenemist. Ressursside puudust pole võimalik muuta päevapealt, kuid õppekava planeerimine ning sh ka ressursside vajaduse hindamine annab aluse pikemaajalistearengute planeerimiseks. Ilmselgelt on vajalik teha kompromisse, kuid kui lõhe soovitud õpiväljundite ning selleks vajalike ressursside vahel on liiga suur, tuleks õppekavajätkamiseks kaaluda koostööd mõne teise kõrgkooliga või antud õppekava sulgeda ning keskenduda neile õppekavadele, kus on ressurssidega varustatus parem.