Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

Õppekava arendamine kui pidev protsess 23Infokast 7Näide tööandjate vajaduste analüüsist: väljavõte Raul Eametsa artiklist„Ülevaade doktorite vajadusest Eesti riigiasutustes ning erasektoris“(Eamets, 2007: 35-38)Vajadus avalikus sektoris(http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=366683/doktoriope_trykki_IIIkogumik.pdf)Riigiasutuste küsitlust kokku võttes võib öelda, et doktorikraadiga töötajate arv moodustas ca 1% kõigistavaliku sektori töötajatest, mis on natuke rohkem kui kogu majanduses tervikuna. … Puudu on doktoreid casajal ametikohal ja vajaduse rahuldamine eeldaks järgmise viie aasta jooksul jämedalt võttes ca 25 uue doktoritöölevõtmist, arvestades ka teatud asendusnõudlust.Riigiasutuste vajadus doktorikraadiga inimeste järele on umbes 7–9% akadeemilise sektori vajadusest.Tuletan meelde neid varem välja käidud arve, et akadeemilise sektori vajadus sõltuvalt erinevatestasjaoludest on 220–270 doktorikaitsmist aastas lähema viie aasta jooksul. Üldjuhul vajatakse mingi kindlamavaldkonna inimesi ja sagedamini mainiti just sotsiaalteaduste taustaga inimesi. Puudust tunti eelkõigemajandusanalüüsist ja õigusanalüüsist.Vajadus erasektoris… samade trendide jätkumisel vajaks erasektor aastas umbes 25 uut doktorit, kellest 60 protsendil oleksreaal- ja tehnikateaduse haridus. Intensiivse kulutuste kasvu korral vajaks erasektor aastas 87 doktorikraadigatöötajat.Kui me nüüd võtame kõik kolm valdkonda kokku, siis saame hinnanguliselt vajaduse umbes 270–320 doktoritaastas. See on siis enamvähem samade trendide jätkumisel. Radikaalsemate trendide ilmumisel ehk siis, kuierasektor investeeriks rohkem, võib see number ulatuda 380-ni.Õppijate ootuste ja vajadustega arvestamine õppekavadekoostamisel ja arendamisel on samavõrra problemaatilinekui tööandjate arvamusega arvestaminegi. Ühest küljestosalevad üliõpilased kõige vahetumalt õppeprotsessisning on esindatud ka kõigis kõrgkoolide otsustuskogudes.Teisalt aga on selge, et äsja õpinguid alustanud üliõpilaselon raske anda õppekavale konstruktiivset ja asjatundlikkuhinnangut. Ka siis, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundidvõimaldavad oma läbipaistvuse ja õppijale keskendumisegaüliõpilastel hinnata õppeprotsessi vastavust kavandatulejuba päris algusest peale, ei ole neil õppimise ajalvõimalik otsustada, kas just need õpiväljundid ka hiljemtööelus vajalikud on.Üheks levinumaks viisiks üliõpilaste arvamusi teada saadaon õppeainete ja õppekava lõpus toimuvad tagasisideküsitlused. Kindlasti on väga informatiivne ka vilistlastetagasiside õppekavale pärast mõneaastast lõpetamisjärgsettöökogemust.Infokast 8Selgituseks:õppijate vajadusedÕppijate puhul kiputakse vajadusi võrdsustamateadmiste ja oskuste omandamise vajadusega.Tegelikkuses võib õppijate vajaduste spekterolla väga lai. Näiteks võõrkeele kursusel õppijavajadused võivad olla keelelised (jagunevad omakordaerinevateks alagruppideks), hariduslikud/intellektuaalsed, sotsiaal-kultuurilised, isiksuslikud(psühholoogilised), pragmaatilised, õppimisoskustegaseotud jne). Näiteks rahvusvahelisesuhtlemisoskuse arendamiseks ei pruugi õppijalesugugi vaja minna nn konversatsioonikursust(mida õppija ise arvab vajavat), vaid kultuuridevahelisesuhtlemise baasteadmisi.