Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

Õppekava arendamine kui pidev protsess 33Õpiväljundite hindamine mängib õppeprotsessis kesksetrolli ja peaks omama ka keskset tähtsust õpetajate/õppejõudude väljaõppes. Kahjuks on hindamine tänaseni(kõrgkooli)pedagoogikas vaeslapse rollis. Väljundipõhiseõppe arendamine ei ole ilma hindamiskorralduse kardinaalsetemuutusteta aga võimalik.Hindamise teoorias eristatakse kokkuvõtvat hindamist(ingl k summative assesment) ja kujundavat hindamist ehktagasisidet (ingl k formative feedback).Kokkuvõttev hindamine mõõdab õppeprotsessi efektiivsustselle lõpus. Tavaliselt võtab kokkuvõttev hindaminetähe, protsendi või numbri kuju.Kujundav hindamine e tagasiside pakub õppeprotsessikestel nii õppijale kui ka õpetajale võimaluse hinnata omaarengut eesmärkide seisukohast. Kujundav tagasiside onsõnaline ja selle eesmärgiks on suunata õppeprotsessieesmärgipäraselt. Oluline vahe kokkuvõtva hindamisegaon see, et õppijat „ei karistata“ kehva tulemuse eest kehvahindega, vaid tal on võimalus oma vigu parandada ningjõuda kokkuvõtvaks hindamiseks parema tulemuseni.Õppeprotsessis kasutatakse tavaliselt mõlemaid hindamisvorme,kuid tüüpiliseks probleemiks on, et kokkuvõtvathindamist – mida ka formaalselt nõutakse – kasutatakseoluliselt rohkem kui kujundavat tagasisidet. Samas onõppimise õnnestumise seisukohalt kujundava tagasisideroll väga suur. Õppeprotsessi lõpus saadud kokkuvõtvahinde puhul võib üliõpilasele jääda selgusetuks, miks ontegu just sellise hindega ja mis jäi parimast saavutusestpuudu või mida oleks ta saanud parema tulemuse saavutamiseksveel/teisiti õppida.Hindamismeetod ja hindamiskriteeriumÕpiväljundite saavutamise hindamine kirjeldatakse üliõpilasejaoks ainekavas hindamismeetodite ja hindamiskriteeriumiteabil.Hindamismeetod viitab viisile, kuidas õpiväljundite saavutamisthinnatakse (kirjalik või suuline eksam, projektitöö,presentatsioon jne). Seega tuleb hindamismeetodi valikullähtuda õpiväljunditest, mille saavutamist soovitaksehinnata.Hindamiskriteeriumid on detailsed kirjeldused, milliseidteadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis tasemel ja ulatuses, mistingimustel, millise aja jooksul, millisel kujul jne peabõppija konkreetse hindamismeetodi kaudu demonstreerima.Mida detailsemad on hindamiskriteeriumid, sedatäpsem on hindamine, samas on suure hulga kriteeriumitejälgimine hindamisel väga raske, näiteks suulise eksamipuhul isegi võimatu.Infokast 15Näide hindamismeetodi jahindamiskriteeriumide seotusestHindamismeetod: etteantud kirjanduse põhjal kirjutadaessee „Võrdle loetud kirjanduse põhjal autorite A, B ja Cpanust N probleemi lahendamisse ja hinda, milline lahenduspakub parimaid tulemusi” .Selle meetodi hindamiskriteeriumid võivad olla järgmised:» essee pikkus on 700–1000 sõna ja see on korrektseltvormistatud;» essees on kasutatud viiteid loetud materjalile ja loetutseotud oma seisukohtadega;» essees on hinnatud kasutatud allikate väärtust ja neidomavahel võrreldud;» essee on esitatud oma mõtetest lähtuva tervikuna,mitte süstematiseeritud refereeringuga loetud materjalist;» autor on näidanud üles iseseisva mõtlemise ja analüüsioskustja suudab võrdluse teel jõuda põhjendatudeelistuseni.Hindamismeetodeid ja -kriteeriume kavandatakse tavaliseltkoos, kusjuures hindamismeetod ei pruugi tingimata ollaesimene. Hindamiskriteeriumitest alustades saab detailsemaltküsida, mida täpselt me hinnata tahame ja alles siisvastata küsimusele, kuidas.Kuivõrd väljundipõhises õppes on põhirõhk õpiväljunditesaavutamisel, ei saa ka hindamine lähtuda millestki muustkui õpiväljundite põhjal kirja pandud hindamiskriteeriumitest.Need peavad olema kõigile ühesugused just miinimumi ehklävendi tasemel, kindlustades, et kõik õppijad on õppekavapõhilise osa omandanud.Eristav ja mitteeristav hindamineSõltuvalt sellest, kas konkreetse õpiväljundi puhul on vajahinnata ainult selle saavutamist või on vajalik ja võimalikeristada ka saavutatuse taset, on võimalik mitteeristav võieristav hindamine.Mitteeristava hindamise puhul on hindamise alusekslävendikriteeriumid ehk miinimumtase, mis määrab, kaseeldatavad pädevused on saavutatud või mitte (arvestatud– mittearvestatud);