Õppekava arendamise juhendmaterjal (.pdf)

44Õppekava arendamine kui pidev protsessInfokast 21Õppekavade sisehindamine Tartu ÜlikoolisÕppekavade sisehindamine toimub iga kolme aastatagant. Programmijuht koostab õppeinfosüsteemiskättesaadavate statistiliste andmete (sisalduvadsisehindamise eeltäidetud vormis) ja vastava juhendi(juhendi koostas õppeosakond) alusel esialgse analüüsining formuleerib järeldused. Seega ei ole programmijuhipeamiseks ülesandeks mitte andmete kogumine (v.aerandid, nagu näiteks tööandjate tagasiside vms), vaidolemasolevate andmete põhjal olukorra analüüsiminening arendustegevuste kavandamine. Andmete ja hinnanguteanalüüsiks soovitatakse SWOT-meetodit.Õppekava hinnatakse kuues olulisemas valdkonnas,igas neist kindlaksmääratud indikaatorite alusel, ettagada hindamise tasakaalustatus ja järjepidevus.Kuus hinnatavat valdkonda on:1) õppekava sisu ja ülesehitus,2) õppekeskkond/ressursid (sh õppekirjandus,õppevahendid ja -tehnika, ruumid jms),3) õppejõud,4) õppeprotsess (õppemeetodid, -vormid,õpiväljundite hindamine, õppekorraldus),5) üliõpilased (sh sisseastumine ja lõpetamine;õppekava teavitamine, eriala populariseerimine),6) tugiteenused.Sisehindamise tulemust arutab programminõukogu,kes kinnitab sisehindamise aruande koos tegevusplaanigajärgmiseks kolmeks aastaks (täpsem kord kinnitatakserektori käskkirjaga). Õppeosakond analüüsib igalaastal õppekavade sisehindamise tulemusi ja teeb kokkuvõtte,mis on siseveebis kättesaadav kõigile ülikooliliikmetele.Õppekava välishindamineVälishindamine (akrediteerimine) on protseduur, milletulemusena pädev organisatsioon (nt Eesti KõrghariduseKvaliteedihindamise Agentuur (EKKA, http://ekka.archimedes.ee/)) annab ametliku tunnustuse,et organisatsioon (institutsionaalne akrediteerimine)või õppekava (õppekava grupi akrediteerimine) vastabkehtestatud nõuetele või on pädev mingis valdkonnasametlikult tegutsema. Sageli on välishindamine kõrgkoolideleseadusega pandud kohustus; välishindamistvõib kõrgkool aga ka ise tellida kõrgkooliväliselt eksperdiltvõi organisatsioonilt, et saada tagasisidet omakvaliteedi kindlustussüsteemi toimimisest.Kui sageli on õppekava hindamine vajalik, sõltub niieesmärgipüstitusest, regulatsioonidest kui ka välistestfaktoritest. Näiteks kuigi ülikooliseadus näebõppekavagrupi kvaliteedihindamise intervallina etteseitse aastat, võib üliõpilaste negatiivne tagasisidenäidata siiski vajadust õppekava sagedasemakssisehindamiseks.2.4. Õppekava parendamineÕppekava ei ole kunagi lõplikult valmis. Ühiskonnas,teaduses, seadusandluses toimuvate pidevate muudatustening õppekava rakendamise käigus ilmnenudkitsaskohtade või kasutamata võimaluste ning õppeprotsessisosalejate tagasiside tõttu on vajalik kaõppekava pidev parendamine. See ei näita õppekavanõrkust, vaid pigem selle tugevust, seda, et sise- võivälishindamise käigus ilmnenud kitsaskohtadegategeletakse, mitte ei jäeta neid tähelepanuta.Parenduste kavandamisel ja tegemisel tuleks lähtudapõhimõttest „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“.Kui muudatusi on liiga palju, kaotab õppekavaoma järjepidevuse, selles osalejad võivad kaotadamotivatsiooni. Samas tuleb jälgida, et parendustegevusedtoimuksid õppekava eri valdkondadeskoordineeritult. Seega tuleb parendustegevuste kavandamiselja elluviimisel lähtuda mitte niivõrd sellest,mida kõike oleks võimalik paremini teha või milliseidhäid võimalusi ja ideid veel leitakse, vaid kahestpõhikriteeriumist: millised on õppekava eesmärgid jamilline on kõrgkooli arusaam sellest, mis on „hea“ ehkkuidas mõtestab kõrgkool enda jaoks õppekvaliteeti.Tervikuna võib teadlikkust, valmisolekut ja oskustõppekava pideva parendamisega tegeleda nimetadakvaliteedikultuuriks.