Tartu Ülikool Tervishoiu instituut RAHULOLEVA PATSIENDINI LÄBI ...

2.1.3. Kvaliteet Eesti tervishoiusüsteemisArstiabi professionaalse kvaliteedi küsimustega on Eestis tegeldud pikka aega. Kuni 1990.aastate alguseni lähtuti kvaliteedi tagamisel paljuski Nõukogude Liidus kehtestatudõigusaktidest, tegevusjuhenditest ja statistilistest näitajates. Taasiseseisvunud Eestis ontervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisega nüüdseks aktiivselt tegeldud juba enam kui kümmeaastat (12). Oluline tähis tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamises oli Eesti Tervishoiuprojektitegevus aastatel 1995–1998. Projekti üks ülesanne oli akrediteerimine, litsentsimine jakvaliteedi tagamine tervishoius ning selle raames Eesti tervishoiu kvaliteedipoliitikakoostamine. Kuigi kvaliteedipoliitika dokument jäi kinnitamata, on see olnud paljudele Eestitervishoiuasutustele nii õppematerjaliks kui ka töövahendiks kvaliteeditegevusterakendamisel (13).Kvaliteedinõuded tervishoiuteenuste osutajatele sõnastati esimest korda 2001. aastal vastuvõetud ja 01.01.2002 jõustunud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 aluselkehtestatud sotsiaalministri 20. detsembri määruses nr. 144. Määrusega kohustatitervishoiuteenuse osutajat välja töötama ja rakendama tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemihiljemalt 31.detsembriks 2004 (14).Käesoleval ajal hõlmab tervishoiu kvaliteedi tagamine riiklikul tasandil endastervishoiuteenuste struktuuri, protsessi ja tulemuste kvaliteedi tagamisega seotud õigusakte,juhendeid ja muid dokumente ning nende reguleerimisala (15). Struktuuri kvaliteedi tagamineehk nõuded teenuse osutajale (inimestele, hoonetele, ruumidele, sisseseadele) on enamastisätestatud õigusaktidega. Protsessi kvaliteedi tagamine ehk nõuded teenuse osutamise viisile(diagnostika, ravi, õendustegevus, taastus, ennetus) on suures osas reguleeritud juhendite jahea tava järgimisega, sest õigusakte rakendatakse protsessi kvaliteedi tagamisel üksikuteskindlates valdkondades. Tulemuste kvaliteedi tagamine tähendab tulemuste kooskõlapatsiendi, teenuse osutajate või rahastajate ootustega, mis üldjuhul on tervishoiuteenuseosutaja ja -ostja vaheline kokkulepe (16).Lisaks õigusaktidele ja juhenditele on Eestis algatatud mitmeid tegevusi, mis aitavad kaasatervishoiuteenuste kvaliteedi edendamisele. Nii näiteks on tervishoiuteenuste osutamiseprotsessi lahutamatuks osaks saamas tervise edendamine haiglates, mis on seotud niikliiniliste, hariduslike, käitumuslike kui ka organisatsiooniliste küsimustega (17). Eesti10