Tartu Ülikool Tervishoiu instituut RAHULOLEVA PATSIENDINI LÄBI ...

2.4.1. Töörahulolu teoreetilised aspektidEsmakordselt kirjeldati tööga rahulolu kui mõjusat tegurit Hawthorne’i uurimustes 1924-1927 aastani. Algselt olid need uurimused mõeldud töötingimuste mõju uurimiseks töötulemuslikkusele. Tänapäeval on saanud aga Hawthorne’i uurimusest üks juhtimisteoorianurgakivi. Üheks põhjalikumaks käsitluseks Hawthorne’i uurimusest sai ameerikapsühholoogi Frederick Herzeberg’i poolt välja töötatud kahe-faktori teooria, mille kohaselton olemas kaks erinevat tegurit – ühed, mis vähendavad ja teised, mis suurendavad rahulolu.Rahulolu on kirjanduses sõnastatud ning kirjeldatud mitmel moel, rõhutades erinevaidrahulolu mõjutavaid tegureid ja rahulolu väljendamise viise. Locke kirjeldab seda kui“positiivset emotsionaalset taset, mis tuleneb töö poolt pakutavate tegurite hindamisest võitööalasest kogemust” (45). Samas Luthan käsitleb rahulolu kui “töötaja arusaama sellest,kuivõrd töö pakub talle seda, mida töötaja peab väärtuslikuks”(46). Varasemadorganisatsioonipsühholoogia teoreetikud Maslow ja Herzberg leidsid, et rahulolu sõltubindiviidi seesmistest ja välistest vajadustest ning ulatusest, mil määral töö suudab neidvajadusi katta (47). Kaasaegsemad teoreetikud rõhutavad rahulolu määratlemisel inimesetööga seotud ootuste ja väärtushinnangute tähtsust ning nende kokkulangevust tegelikkusega.(48). Kui ootused ja tegelikkus kattuvad, tekivad inimesel seoses tööga positiivsed hoiakudvõi positiivsed emotsioonid, mis väljendavad rahulolu tööga (49). Seda seisukohta toetavadka mitmed teised autorid (49,50).2.4.2. Töörahulolu olemus ja rahulolu mõjutavad teguridTööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd,töökorraldust ning suhteid töökaaslastega (51). Rahulolu uuringutes kasutatakse töögarahulolu selgitamiseks kahte erinevat lähenemist (52):1) Rahulolu komponentidega tähendab seda, et inimesel on iga tööaspekti suhtes erinevhoiak. Näiteks on töötajal erinevad hoiakud enda palga, ülemuste ja töökaaslaste suhtes.Mõned hoiakud võivad olla positiivsed, mõned negatiivsed ning mitte kõik hoiakud ei olevõrdselt olulised.2) Üldine rahulolu on indiviidi üldine seesmine rahulolu või rahulolematuse tase. Positiivsedsündmused (näiteks sõbrad, kaastöölised, meeldiv töökeskkond) loovad positiivse20