Tartu Ülikool Tervishoiu instituut RAHULOLEVA PATSIENDINI LÄBI ...

2.4.3. Tervishoiutöötajate tööga rahuloluNii nagu muudes eluvaldkondades, on ka tervishoiutöötajate rahulolu hinnangud abikstervishoiuteenuseid pakkuva organisatsiooni tööprotsesside kaardistamisel, mis võimaldavadkorraldada tööd nii töötajale kui patsiendile kõige sobivamal viisil (55). Tervishoiutöötajatetööga rahulolu on maailmas palju uuritud. Mitmetes uuringutes on leitud, ettervishoiutöötajate rahulolu oma töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud patsientiderahuloluga ning isegi patsientide suremusnäitajatega osakonnas (56,57). Töögarahulolematust seostatakse suurema töökoormusega (56,58), mis võib kaasa tuua tõsiseidterviseprobleeme ja suurema tööjõu voolavuse tervishoiutöötajate hulgas (1). Organisatsioonijuhtimiskvaliteedi ja töötajate rahulolu vahelisi seoseid kinnitavad mitmete uuringutetulemused, mille kohaselt on tööga rahulolu mõjutatud ka sellest, kui selgelt on tööülesandedsõnastatud ja kuivõrd on olnud kättesaadav tööks vajalik info, kas on võimalik osaleda omatöökorraldust puudutavate otsuste tegemisel ning millised on olnud suhted vahetutöökorraldaja ja kaastöötajatega (58-60). Herzbergi kahe faktori teooriat kinnitavad 2005.aastal avaldatud Ameerika Ühendriikide lääneosariikide meditsiiniõe praktikantide hulgasläbiviidud uurimuse tulemused, millest selgus, et uuritavad olid enam rahulmotivatsioonifaktoriga ja vähem rahul hügieenifaktoriga. Kõige kõrgem rahulolu ilmnesjärgmiste motivatsioonitegurite suhtes: saavutusvajaduste rahuldatus, väljakutsed tööl, piisavautonoomia (iseseisvus), töö vaheldusrikkus ja suutlikkus osutada kvaliteetsethooldusteenust. Kõige vähem olid praktikandid rahul järgmiste teguritega: erialastelnõupidamistel osalemine, tunnustuse jagamise puudumine, uurimustes osalemise määr,kompensatsiooni saamata jäämine lisatööde eest, lisatasude puudumine (61). Ühekstervishoiusektoris tööga rahulolu aluseks on ka töötajate edutamine ning positiivse töömiljööloomine (62).Eestis on tervishoiutöötajate tööga rahulolu uuritud ligikaudu kümme aastat. Sellele on kaasaaidanud nii kvaliteedijuhtimise kui ka tervist edendavate haiglate ideoloogia rakendamineEesti haiglates. Esimene haiglatöötajate rahulolu uuring Eestis toimus 1998. aasta lõpusPärnu Haiglas (58). Uuringu tulemused olid võrdlemisi sarnased teistes riikides toimunuduuringute tulemustega – tööga rahulolu mõjutasid enam suhted kolleegide ja juhtidega,samuti töökoormus, töökeskkond ja informatsiooni olemasolust haigla tegevuste kohta. 2005.aasta uuringu andmetel oli töötajate rahulolu hinnatud ligikaudu 2/3 Eesti haiglates ning neid22