Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TOIMIV RIIK<br />
Vaieldamatult on avaliku teenistuse eetika kõige va<strong>ja</strong>likum siis, kui avalike teenuste osutamiseks<br />
kasutatakse erasektori vahendeid. Sellistel juhtudel on eriti suur risk, et firmad alahindavad avaliku<br />
sektori väärtusi - nad järgivad küll lepingus sätestatut sõna-sõnalt, kuid ei tee rohkem, kui neilt<br />
nõutakse, või töötavad võimalikult odaval <strong>ja</strong> lihtsal viisil. Valitsused seisavad tänapäeval silmitsi<br />
ebameeldiva olukorraga: eetika osatähtsuse vähenemine avalikus teenistuses on suurendanud huvi<br />
teenuste sisseostmise <strong>ja</strong> konkurentsi vastu, kuid kui usaldada ülesanne erakätesse eetilist suhtumist<br />
arvesse võtmata, võib minna kaotsi ka avalikkuse teenimise kui väärtuse allesjäänud osa. Mõned riigid<br />
eristavad riigi "põhilisi" avalikke ülesandeid, mille suhtes lepingulist delegeerimist ei rakendata, <strong>ja</strong><br />
"standardseid" teenuseid, mille osutamiseks võetakse pakkumised. Olenemata sellest, kuhu<br />
tõmmatakse piir, tajuvad kõik valitsused va<strong>ja</strong>dust taastada avaliku teenistuse eetika. See toob endaga<br />
kaasa muidki küsimusi peale oskuslike <strong>ja</strong> pühendunud riigiteenistu<strong>ja</strong>te palkamise <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>õppe.<br />
Avalikku teenistust valitsuses ei hakata väärtustama, kui seda ei hinnata avalikust sektorist väl<strong>ja</strong>spool.<br />
2.2. Toimivus kui keskendumine<br />
Sisemine toimivuse eetika ei ole enam sedavõrd laialt levinud, et kindlustada avaliku teenistuse<br />
säilimine. Enamasti on va<strong>ja</strong> välist survet <strong>ja</strong> tuge, et riigiasutused <strong>ja</strong> riigitööta<strong>ja</strong>d keskenduksid pigem<br />
töö eesmärgile kui menetluskorrale, mida nad peavad vastavalt kehtestatule järgima. Keskendumine<br />
on sillaks internaliseeritud käitumise <strong>ja</strong> välise surve vahel ning moodustab tulemuslikkuse<br />
parandamise formaalse vahendi. Keskendumine tähendab, et tähelepanu pööratakse tulemustele <strong>ja</strong><br />
neid peetakse silmas, seejuures hinnates toimivuse põh<strong>ja</strong>l seda, kui hästi keegi on oma tööd teinud <strong>ja</strong><br />
kuidas ta peaks oma ülesandeid tulevikus täitma. Kuigi see kõlab ehk maitsetult, võib keskendumine<br />
kujuneda võimsaks vahendiks, sest see juhib tähelepanu eesmärkidele, mis on igapäevase töö <strong>ja</strong><br />
organisatsiooni väl<strong>ja</strong>kujunenud töökorra aluseks. Kui poliitikute <strong>ja</strong> juhtide tähelepanu keskpunktis on<br />
tulemused, käituvad nad teisiti kui protsessikeskse mõtteviisi puhul.<br />
Tõeline keskendumine on pidev <strong>ja</strong> jätkusuutlik, mitte ühekordne mõtisklus eesmärkide olemuse<br />
teemal. Viimast on piisavalt palju katsetatud, aga see on andnud harva häid tulemusi. Teistsuguse<br />
olukorra saavutamiseks peab organisatsioon olema täielikult haaratud eesmärgi saavutamise soovist,<br />
nii et kõikide oluliste toimingute puhul, mis on seotud kas personali <strong>ja</strong> vahendite <strong>ja</strong>otamise, teenuste<br />
väl<strong>ja</strong>töötamise <strong>ja</strong> pakkumise, tulemuste hindamise või tagasiside kasutamisega uute otsuste tegemisel,<br />
arvestatakse toimivust. Selgelt väljendatud eesmärkide olemasolu aitab keskendumisele kaasa, kuid<br />
see osutub harva piisavaks. Haruldane ei ole ka see, et organisatsioon määrab eesmärgid küll kindlaks,<br />
kuid unustab need oluliste otsuste vastuvõtmisel. Euroopa Liiduga liitumine on suurepärane kaasaegne<br />
näide tegevusele keskendumisest, sest kandidaatriigid tegelesid selle eesmärgi saavutamise nimel<br />
paljude ülesannetega, mis ei oleks neile muudel juhtudel olnud jõukohased. Keskendumist toetasid<br />
Euroopa Liidu ametnike korduvad külaskäigud <strong>ja</strong> pidevad hoiatused, et liitumine sõltub ühenduse<br />
nõudmiste täitmisel saavutatavast edust.<br />
Missiooni <strong>ja</strong> visiooni sõnastamine on saanud organisatsiooni eesmärkide <strong>ja</strong> tulevikuplaanide täitmisele<br />
keskendumisel populaarseks võtteks. Tavaliselt kasutatakse sõnastuse kavandamisel <strong>ja</strong> lihvimisel<br />
osalusmeetodit ning pärast lõplikku vormistamist esitletakse sõnastatud eesmärke <strong>ja</strong> missiooni<br />
silmapaistval kohal organisatsiooni ametiruumides <strong>ja</strong> trükistes. Samas ei ole mõtet loota, et need<br />
avaldavad suurt mõju organisatsioonile, sest niipea, kui uudsus kaob, muutuvad sõnastatud eesmärgid<br />
taustamüraks, millest tööta<strong>ja</strong>d end segada ei lase. Nad küll näevad, kuidas eesmärgid on sõnastatud,<br />
kuid vaevalt mõtisklevad nende töökorraldusega seotud tähenduse või tagamõtte üle. Nimetatud<br />
missiooni <strong>ja</strong> eesmärkide sõnastamised kujutavad endast esialgu väl<strong>ja</strong>panekut, et pälvida avalikkuse<br />
tähelepanu <strong>ja</strong> lugupidamist, ning lõpuks jäävad neid kasutama suhtekorralda<strong>ja</strong>d. Keskendumine nõuab<br />
pidevat tähelepanu - seda peab uuendama <strong>ja</strong> tugevdama. Vastasel korral tõrjub igapäevarutiin selle<br />
väl<strong>ja</strong>.<br />
112
Change language