Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />
koondumine tugevdab toot<strong>ja</strong>id, samal a<strong>ja</strong>l kui kirjeldatud rahva koondumine elavdab<br />
äritegevust" 14 . Ei saa jätta rõhutamata, et Serra kirjeldatud positiivsete arenguringide alguspunkt<br />
sisaldub tootmise positiivses mastaabiefektis.<br />
(4) Riigi õigusaktid (la provvisione di colui che governa). Siin rõhutab Serra valitsuse poliitika<br />
rolli <strong>riik</strong>liku heaolu loomisel. Ta leiab, et see on kõige raskem ülesanne, kuna ühel poliitilisel<br />
meetmel võib erinevates tööstusharudes olla väga erinev mõju: "nagu päike, mis muudab savi<br />
kõvaks, ent vaha pehmeks, nagu madal vile, mis ärritab koera, ent vaigistab hobust." (Siin võib<br />
võrdluseks tuua näiteks ma<strong>ja</strong>nduspoliitika, mis toetab innovatsiooni uurimistegevuse rahastamise<br />
kaudu, mis tuleb küll oluliselt kasuks farmaatsiatööstusele, ent ei aita mingil moel trükitööstust,<br />
samal a<strong>ja</strong>l kui kaasaegsemate seadmete ostmise rahastamispoliitika aitaks trükitööstust, ent ei<br />
avaldaks farmaatsiatööstusele mingit mõju.) Nendest raskustest hoolimata teeb Serra selgeks, et<br />
ma<strong>ja</strong>nduspoliitika on kõige olulisem riigi jõukust soodustav tegur.<br />
5. Renessansiriigi roll viimase ma<strong>ja</strong>ndusteooria valguses<br />
Me väidame, et riigi osalus ma<strong>ja</strong>nduskasvus alates renessansist <strong>ja</strong> enne 20. sa<strong>ja</strong>ndit, - millel pole samal<br />
a<strong>ja</strong>l praktiliselt mingit tähtsust uusklassikalise ma<strong>ja</strong>ndusteaduse "fataalselt lihtsas struktuuris" 15 - on<br />
märkimisväärses kooskõlas uute seisukohtadega komplekssete süsteemide evolutsioonilises<br />
ma<strong>ja</strong>ndusteaduses, mida esindavad näiteks W. Brian Arthur (1990) <strong>ja</strong> Paul David. Samuti on see<br />
kooskõlas uue kaubandusteooria võtmeelementidega, Paul Krugmani (1986) 1980ndate (mitte<br />
1990ndate), Grossmani (1992) ning Helpmanni <strong>ja</strong> Krugmani (1985) teooriatega <strong>ja</strong> aruteluga<br />
strateegilisest kaubanduspoliitikast (Krugman, 1986). Selle põhjuseks on as<strong>ja</strong>olu, et renessansi<br />
ma<strong>ja</strong>ndusteadlased ei käsitlenud ma<strong>ja</strong>ndust deterministliku, ennustatava <strong>ja</strong> mehhanistlikuna.<br />
Nagu oleme püüdnud näidata, tundsid paljud Smithi-eelsed ma<strong>ja</strong>ndusteadlased erineva<br />
keerukusastmega sünergilisi <strong>ja</strong> süsteemseid ma<strong>ja</strong>ndusmõjusid, mida kaasaegsed ma<strong>ja</strong>ndusteadlased<br />
käsitavad kui positiivse mastaabiefekti suurendamisele allutatud tegevusele tüüpilisi, ning kasutasid<br />
neid konkreetse riigi sekkumise kaitsmiseks. Neid kumulatiivseid põhjuslikkusi tekitavaid<br />
mehhanisme kirjeldas märksa selgemalt Antonio Serra aastal 1613 kui Friedrich List 1840ndatel või<br />
Gunnar Myrdal 1950ndatel. Tänapäeval on positiivset mastaabiefekti rõhutavate uute teooriate kõige<br />
hämmastavamaks aspektiks see, et neid rakendatakse tehnoloogiliste süsteemide suhtes - kus tulude<br />
<strong>ja</strong>otamise küsimust ei teki - või selle suhtes, mida me nimetaksime sümmeetriliseks kaubanduseks:<br />
kaubandus <strong>riik</strong>ide gruppide vahel, mis on kõik seotud kumulatiivsetele põhjuslikkustele alluvate<br />
tegevustega. Sellistel juhtudel on riigi sekkumise loogilisus lõpmatult väiksem kui asümmeetrilise<br />
kaubanduse korral, Kolmanda Maailma <strong>riik</strong>ide puhul, mis on a<strong>ja</strong>looliselt kinnistatud eksportima<br />
negatiivse mastaabiefekti tingimustes toodetud tooteid <strong>ja</strong> importima positiivse mastaabiefekti<br />
tingimustes toodetud tooteid (selle argumendi töötas väl<strong>ja</strong> Reinert, 1980). Sümmeetrilise kaubanduse<br />
olemasolu sama arengutasemega <strong>riik</strong>ide vahel, kus toimub vastastikune positiivset mastaabiefekti<br />
sisaldav tegevus, on vaba kaubanduse <strong>ja</strong> mittesekkumise argument. Charles King väitis juba aastal<br />
1721 (King, 1721), et tööstuskaupade vahetus teiste tööstuskaupade vastu on "hea äri", mis on<br />
14 "…ma ancora giova la quantita dei artifici che in essa si ritrovano, il di cui accidente causa concorso grandissimo di gente,<br />
non solo per gli artefici, mentre in tal caso a quelli si attribuirebbe la causa, ma per il concorso di questi due accidenti insieme,<br />
poiche l'uno somministra forza all'altro, e il concorso grande che vi e al rispetto del traffico e della ragione del sito cresce per<br />
la quantita degli artefici, e la quantita degli artefici cresce per il concorso grande del traffico, il quale per il concorso predetto<br />
diventa maggiore."<br />
15 Väljend, mida kasutas Inglise teadusfilosoof Jacob Brunowski.<br />
58
Change language