Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />
ei näeks seda üksnes kapitali tööle lisamise protsessina. Aastal 1956 näitas Stanfordi ma<strong>ja</strong>ndusteadlane<br />
Moses Abramowitz, et kapitali akumulatsioon moodustas üksnes 10-20 protsenti USA<br />
ma<strong>ja</strong>nduskasvust - mida ta siis nimetas "meie teadmatuse näita<strong>ja</strong>ks ma<strong>ja</strong>nduskasvu põhjuste kohta".<br />
Millised on heaolu tekitavad jõud? Näib, et "kasvu ligikaudsete põhjuste" (nagu Abramowitz neid<br />
nimetab) otsimise protsess järgib Ibseni Peer Gynti teed, kellele sibul - s.o sisemine mina - pal<strong>ja</strong>stas<br />
üksnes ühe kihi teise järel, ent mitte tuuma. Väidaksime, et järgnevalt loetletud tegureid tuleks vaadata<br />
kui "reageeri<strong>ja</strong>id", tegureid, mis tekitavad ma<strong>ja</strong>ndusliku heaolu ainult juhul, kui need kõik koos<br />
esinevad. Need "reageeri<strong>ja</strong>d" pal<strong>ja</strong>statakse kaasaegses ma<strong>ja</strong>ndusteaduses kihthaaval, alustades<br />
järgneva loetelu algusest. Ma<strong>ja</strong>ndusliku heaolu suurenemise põhjusteks on:<br />
• Turud.<br />
• Kapital.<br />
• Tehnoloogia (tehno-osa: uus riistvara/töövahendid).<br />
• Tehnoloogia (loogia-osa: uued oskused <strong>ja</strong> teadmised).<br />
• Suhtumine uutesse teadmistesse (inimeste <strong>ja</strong> <strong>riik</strong>ide poolt).<br />
• Süsteemsed aspektid, mis tekitavad positiivse tagasiside mehhanisme (positiivne<br />
mastaabiefekt, "mastaap <strong>ja</strong> ulatus").<br />
• Inimese ratsionaalne tahe ("mõistus <strong>ja</strong> tahe").<br />
Kaasaegne valitsev ma<strong>ja</strong>ndusteooria piirab ennast ise üksnes esimese kahe teguriga. Turud <strong>ja</strong> kapital<br />
on selgelt va<strong>ja</strong>likud, ent kaugel sellest, et olla piisavad ehituskivid ma<strong>ja</strong>nduskasvu teooriale. Uus<br />
uuring "evolutsioonilise ma<strong>ja</strong>ndusteaduse" pealkir<strong>ja</strong> all, mida rahastab OECD nimetuse TEP<br />
(Technology and Economy Programme, tehnoloogia <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduse programm) all, sisaldab ka tegurit 3<br />
ning üha enam ka tegurit 4. Teiseks rabavaks Adam Smithi ma<strong>ja</strong>ndusteaduse omaduseks - lisaks tema<br />
juba mainitud sallimatusele inimese loodud institutsioonide suhtes - on tema pikad <strong>ja</strong> arutlevad<br />
tõestused, et teadmiste tootmine on nii eraisiku kui ühiskonna vaatepunktist nullsumma mäng. Siin<br />
murrab Adam Smith ilmselt kõige selgemini renessansi tavasid ning see on võtmepunkt, mida me<br />
käsitleme üksikas<strong>ja</strong>likumalt käesoleva ettekande peatükis 9. Täna - osaliselt TEP programmi mõjul -<br />
on Adam Smithi vastakas sõnum aeglaselt hääbumas: ma<strong>ja</strong>ndussüsteemi liikumapanevateks jõududeks<br />
on uute teadmistega loodud uuendused. Riigid, kus innovatsioon lakkab, ei suuda hoida oma<br />
elatustaset, nad kaotavad selle isegi juhul, kui säilitavad efektiivsuse.<br />
2.2 Eeldused kasvu <strong>ja</strong> heaolu levikumehhanismide kohta<br />
Teine <strong>ja</strong> kõige olulisem mõõde ma<strong>ja</strong>nduskasvu nähtuses on as<strong>ja</strong>olu, et see näib olevat paljude<br />
süsteemsete mõjude produkt, mida ei kata teooriad, milles käsitletakse atomistlikult ainult süsteemi<br />
üksikuid tegureid. Need aspektid - sünergiad või süsteemsed mastaabiefektid - on positiivsete<br />
tagasisidemehhanismide, positiivsete arenguringide algus ma<strong>ja</strong>nduses ning need esinevad ainult juhul,<br />
kui süsteem kui selline on analüüsiobjekt. Selliste tegurite olemasolu või puudumine määrab, kuidas<br />
ma<strong>ja</strong>nduskasv ma<strong>ja</strong>nduses levib - olemuslikult ühena kahest vormist: kõrgema palgana tootvale<br />
inimesele või madalama hinnana tarbivale inimesele. Suletud süsteemis pole kahel tehnilise<br />
muutusega kaasneva tulu kogumise moodusel praktilist vahet. Rahvusvahelises kaubanduses seisneb<br />
kogu vahe kahe erineva tööturu vahel, millel on asümmeetriline kaubandusskeem (positiivse<br />
mastaabiefektiga toodetega kauplemine negatiivse mastaabiefektiga toodete vastu), selles, millist neist<br />
kahest mudelist kasutatakse.<br />
Varasemas artiklis oleme viidanud neile kahele alternatiivsele mehhanismile kui tehnoloogilisest<br />
muutusest saadava tulu <strong>ja</strong>otamise kokkuleppelisele <strong>ja</strong> klassikalisele meetodile (Reinert, 1994). Tulude<br />
<strong>ja</strong>otamise kokkuleppelist meetodit rakendati kogu süsteemis <strong>ja</strong> paralleelselt kõikides tööstus<strong>riik</strong>ides<br />
sisenemistõkete taga, mille oli loonud masstoodang. Nõudmine kõrgemate palkade järele oli<br />
42
Change language