Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon

Ladina-Ameerika - -0,180 - -
(-1,242)
Aafrika - - -0,056 -
(-0,367)
Ida-Aasia - - - 0,696**
(6,638)
Riikide arv 35 35 35 35
Kohandatud R 2 0,460 0,469 0,444 0,774
Märkus: Sulgudes arvud on t-väärtused.
* p < 0,05 ** p < 0,01 (kahepoolsed testid)
WEBERLIK BÜROKRAATIA JA MAJANDUSKASV
Tabelis 1 on esitatud regressioonide kogum, mille puhul joonisega 1 illustreeritud põhiregressioonile
on lisatud piirkondlikud üksikväärtuse indikaatortunnused (e. libatunnused, dummy variables).
Weberlikkuse skaala mõju näib endiselt olevat tugev. Saharast lõunas asuvate Aafrika riikide ja
Ladina-Ameerika riikide üksikväärtuse indikaatortunnuste sissetoomine vähendab weberlikkuse
skaala kordajat vaid vähesel määral (mudelid 2 ja 3). Veelgi tähtsam on aga see, et säilib oluline
"bürokraatliku struktuuri mõju" isegi siis, kui kaasata Ida-Aasia (nelja "tiigri") üksikväärtuse
indikaatortunnus (mudel 4). 20
Tabel 2. Standardiseeritud regressioonikordajad, mis seostavad reaalse SKP kasvu inimese
kohta ajavahemikul 1970-1990 ja valitud sõltumatud tunnused: 35 arengumaad
Sõltumatu tunnus Mudel 5 Mudel 6 Mudel 7 Mudel 8
Punktid weberlikkuse skaalal - - 0,490** 0,482**
(3,647) (3,104)
SKP inimese kohta, 1965 -0,644** -0,778** -0,458* -0,498*
(-3,171) (-3,642) (-2,554) (-2,402)
Haridusele kulutatud aastad, 1965 0,401 0,420* 0,258 0,211
(1,988) (2,068) (1,470) (1,115)
Keskmine aastane 0,580** 0,434* 0,360* 0,298
sisemaiste investeeringute (3,498) (2,463) (2,362) (1,861)
osakaal, 1965-1970
Keskmine aastane - -0,334 - -0,179
valitsussektori tarbimiskulude (-2,024) (-1,169)
osakaal, 1970-1985
Keskmine revolutsioonide - -0,136 - -0,003
arv aastas, 1970-1985 (-0,950) (-0,023)
Riikide arv 35 34a 35 34a
Kohandatud R2 0,343 0,373 0,529 0,521
Märkus: Sulgudes arvud on t-väärtused.
a Elevandiluuranniku valitsussektori tarbimise kohta puuduvad andmed ning riik on mudelist välja jäetud.
* p < 0,05 ** p < 0,01 (kahepoolsed testid)
20 Weberlikkuse skaala mõju on tugev ka siis, kui kasutada piirkondlike libatunnuste (üksikväärtuste indikaatortunnuste)
erinevaid määratlusi (kaks Ida-Aasia libatunnuse varianti, mille puhul on hõlmatud kuus või seitse riiki) ja Aafrika libatunnuse
laiemat varianti (hõlmab ka kolme Põhja-Aafrika riiki). Tegelikult on weberlikkuse skaala mõju kõige võimsam, kui kasutada
Ida-Aasia kõige laiemat määratlust. Alles siis, kui Ida-Aasia libatunnust kasutada koos Saharast lõunas asuvate Aafrika riikide
või Ladina-Ameerika riikide libatunnusega, langeb weberlikkuse skaala mõju alla statistilise olulisuse nivoo. Samuti ei ole
weberlikkuse skaala mõju tugev, kui kasutada kolme piirkondlikku libatunnust korraga, kuid kuna nende kolme libatunnuse
kombineerimisel on kaasatud 35 riigist vähemalt 18, siis kujutab see endast ka äärmiselt ranget testi.
95