Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />
Kindlasti oli paljude tehnoloogiliste liikumiste alguspunktiks <strong>riik</strong>lik või para<strong>riik</strong>lik nõudlus, mida ei<br />
tekitanud mitte üksnes sõda vaid ka infrastruktuuri ehitamine, energeetika, <strong>riik</strong>lik telefonisüsteem jt.<br />
Näiteid on palju: üheks tüüpiliseks näiteks on as<strong>ja</strong>olu, et Jaapani autotööstuse juured peituvad<br />
keiserliku armee nõudluses veoautode järele (vt Odigari <strong>ja</strong> Gota, 1993). Impordi asendamine <strong>riik</strong>liku<br />
julgeoleku kaalutlustel näib olevat etendanud sa<strong>ja</strong>ndite vältel erakordselt olulist rolli. A<strong>ja</strong> jooksul viis<br />
see tööstusstruktuuri ühtlustamiseni, luues ühise platvormi tehnoloogilistele teadmistele kõikides<br />
arenenud <strong>riik</strong>ides. Sellise suhteliselt sarnase tööstusstruktuuri kui alguspunktiga - mis arenes väl<strong>ja</strong><br />
nimetatud ühiselt platvormilt - toob tänapäeva spetsialiseerumise <strong>ja</strong> globaliseerumise protsess<br />
arenenud <strong>riik</strong>idele vastastikust kasu.<br />
Va<strong>ja</strong>dus <strong>riik</strong>liku julgeoleku varude järele suunas riigid positiivse mastaabiefektiga tegevusaladele isegi<br />
juhul, kui nende loomulik suhteline eelis võis algselt asetseda kusagil mu<strong>ja</strong>l. Riikliku julgeoleku<br />
kaalutlused aitasid luua uusi suhtelisi eeliseid oskustemahukas positiivse mastaabiefektiga kaupade<br />
tootmises. Meie probleemiks on tänapäeval siiski as<strong>ja</strong>olu, et olles selle a<strong>ja</strong>loolise idee unustanud,<br />
teeskleme, et riigid, mis pole seda kumulatiivse teadmiste varumise protsessi läbinud - riigid, mis pole<br />
sellele teadmiste tasandile jõudnud -, lõikavad globaliseerumise protsessist samaväärset kasu. Oskuste<br />
<strong>ja</strong> mastaabi osas võimaldab see ühine teadmiste tase luua baasi sümmeetrilisele rahvusvahelisele<br />
kaubandusemudelile arenenud <strong>riik</strong>ides; spetsialiseerunud kaubanduse mudelile sarnase oskuste<br />
tasemega inimeste vahel, nagu näiteks juristide äritegevus arstidega. Asümmeetrilised<br />
kaubandussuhted Põh<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Lõuna vahel meenutavad pigem oskustega juristide riigi äri oskusteta<br />
salatikor<strong>ja</strong><strong>ja</strong>te riigiga - puuduvad loogilised põhjused, miks peaks nende kahe vahel esinema tegurihinna<br />
ühtlustamine, väl<strong>ja</strong> arvatud juhul, kui salatikor<strong>ja</strong>mises toimub tehnoloogiline areng, mis hõlmab<br />
sama palju inimkapitali kui juuraõpingud. Ühise "tehnoloogiliste teadmiste <strong>ja</strong> organiseerimisvõime<br />
taseme" olemasolus või puudumises näib peituvat peamine a<strong>ja</strong>looline erinevus, mis eraldab kaht<br />
koondgruppi maailmama<strong>ja</strong>nduses - rikast "Põh<strong>ja</strong>" <strong>ja</strong> vaest "Lõunat".<br />
9. Kasvumootorite välistamine: Adam Smith ning teadmiste,<br />
institutsioonide <strong>ja</strong> süsteemsete mõjude kadumine<br />
ma<strong>ja</strong>ndusteooriast<br />
Adam Smithi teose The Wealth of Nations avaldamise a<strong>ja</strong>l aastal 1776 polnud kahtlust, et<br />
merkantilistlik süsteem oli arenenud oma renessansi juurtest - dünaamilisest <strong>ja</strong> jõukusttekitavast<br />
otsingust uutest teadmistest saadava dünaamilise kasumitaotluse järele - süsteemiks, mida sageli<br />
iseloomustab staatiline kasumitaotlus. Adam Smithi diagnoos suure turuva<strong>ja</strong>duse kohta oli kahtlemata<br />
õige. Ent Adam Smith tegi midagi enamat, kui lihtsalt suurema turu <strong>ja</strong> väiksema sekkumise<br />
ettekirjutamine. Ta lõi süsteemi, mis kõrvaldas kasvumootorid varasemast maailmavaatest:<br />
• Ta väitis tulemuslikult, et teadmistel pole mingit väärtust ei ühiskonna ega üksikisiku <strong>ja</strong>oks<br />
(vt allpool). See ebaloomulik põhjendus on säilinud tänapäeva ma<strong>ja</strong>ndusteoorias, mis näeb ette<br />
palkade ühtlustamist <strong>riik</strong>ide vahel, mis vahetavad ülimalt erineva oskustasemega toodetud kaupu.<br />
• Tema teooria kõrvaldas inimeste loodud institutsioonid. (Adam Smith) näitab üles suurt<br />
esteetilist vastumeelsust igasuguse kollektiivse tegevuse suhtes, sisemist ärritust, mis piirneb<br />
vastikustundega. Tema <strong>ja</strong>oks tekitavad "inimese loodud institutsioonid" niivõrd eranditult<br />
"absurdseid" tulemusi, et neil puudub eeldatav õiguspärasus (McCraw, 1992, lk 364).<br />
• Tema atomistlik seisukoht kõrvaldas kõik süsteemsed mõjud <strong>ja</strong> lõi teooria ilma igasuguse<br />
ainulaadsuseta üksikisikutest, keda juhtis nende "inimloomus", mis on kõikidel inimestel<br />
ühesugune.<br />
70
Change language