Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />
Uusklassikaline ma<strong>ja</strong>ndusteadus on hoidnud Thoreau <strong>ja</strong> Adam Smithi müüti elus, suutmata omaks<br />
võtta ühiskondade süsteemseid sünergiaid arvukate ametite hulgas, millest igaühel on minimaalne<br />
efektiivne toimimissuurus, mis omakorda tekitab ka ühiskonna enese minimaalse efektiivse suuruse.<br />
See ühiskonna minimaalne efektiivne suurus kasvab koos teadmiste lisandumisega <strong>ja</strong> uute ametite<br />
moodustamisega - mis tõstab elustandardeid - ning moodustab põh<strong>ja</strong>paneva seose geograafia <strong>ja</strong><br />
ma<strong>ja</strong>nduse vahel (Bücher, 1918-19; Polanyi, 1957). Needsamad tegurid viisid omakorda esmalt<br />
keskaegse linnama<strong>ja</strong>nduse, seejärel <strong>riik</strong>liku ma<strong>ja</strong>nduse ning lõpuks globaliseerumise tekkeni. Va<strong>ja</strong>dus<br />
riigi järele kerkib olulisel määral esile samadest sünergiatest <strong>ja</strong> vastastikustest sõltuvustest ning<br />
ma<strong>ja</strong>ndustegevuste erinevast suutlikkusest toota positiivset mastaabiefekti, mis asub antud süsteemi<br />
keskmes.<br />
Üheks tänapäeva üldarusaama probleemiks on seega as<strong>ja</strong>olu, et - eelduste kaudu, mis puudutavad<br />
positiivse mastaabiefekti <strong>ja</strong> täiusliku informatsiooni täielikku puudumist - on loodud teooria, mis on<br />
sama individualistlik kui Henry David Thoreau nägemused: teooria tuumas ei sisaldu süsteemseid<br />
välismõjusid. Tänapäeva ma<strong>ja</strong>ndusteooria ei ütle meile, miks me ei võiks kahte head - atomistlikku<br />
individualismi <strong>ja</strong> kõrget materiaalset elatustaset - korraga saada. See on oluline põhjus, miks<br />
ma<strong>ja</strong>ndusteooria tuumikus ei sisaldu teooriaid riigist, firmast või mistahes muust inimese loodud<br />
institutsioonist. Renessansi ma<strong>ja</strong>ndusteadlased ütlevad, et <strong>riik</strong> eksisteerib süsteemsete mõjude tõttu<br />
ma<strong>ja</strong>nduses - mõjude tõttu, mida ka noor Adam Smith ülistab (vt käesoleva ettekande esilehte).<br />
Tänapäeva komme nimetada - üsna ad hoc viisil - kõiki ootamatuid ma<strong>ja</strong>ndusmõjusid "välismõjudeks"<br />
või "turutõrgeteks" ei aita eriti ma<strong>ja</strong>ndussüsteemide mõistmisele kaasa. Ad hoc erandeid on lihtsam<br />
näha <strong>ja</strong> nende alusel tegutseda kodule lähemal, tööstus<strong>riik</strong>ides, kui kaugel Kolmandas Maailmas. Sel<br />
põhjusel on Euroopa Liidu (EL) ühisturu põh<strong>ja</strong>panev argument praktikas täheldatud positiivse<br />
mastaabiefekti olemasolu (Cecchini raport), ent sel puuduvad igasugused seosed kaubandusteooriaga.<br />
Teisest küljest on EL Kolmanda Maailma suhtes teostatava poliitika teoreetiliseks aluseks eeldus, et<br />
sellist positiivset mastaabiefekti ei eksisteeri (tavaline kaubandusteooria, mis ei luba asümmeetrilist<br />
kaubandust positiivse <strong>ja</strong> negatiivse mastaabiefektiga ma<strong>ja</strong>ndussektorite vahel). Seda sagedast <strong>ja</strong><br />
ebajärjekindlat "eeldustega zongleerimist" ma<strong>ja</strong>ndusteoorias rõhutas juba Joan Robinson. Kolmanda<br />
Maailma vaatepunktist võib seda vaadelda kui reegli "kes maksab, tellib ka muusika" alternatiivset<br />
varianti. Meie seisukohast on oluliseks ma<strong>ja</strong>ndusteooria ees seisvaks ülesandeks muuta seesmiseks<br />
need välistegurid, mis heaolu toodavad: mastaabi <strong>ja</strong> ulatuse süsteemsed sünergiad, mis pärinevad uute<br />
teadmiste tekkest <strong>ja</strong> rakendamisest nendes tootmisprotsessides, mis alluvad positiivsele<br />
mastaabiefektile.<br />
Maailmapanga 1997. aasta maailma arenguraport - mille nimeks on "Riik muutuvas maailmas" -<br />
keskendub riigi rollile ma<strong>ja</strong>nduse arengus. Eeldatavalt jätkub selles arutelu riigi rolli üle, mis algas<br />
publikatsiooniga The East Asian Miracle (1993). See artikkel käsitleb riigi a<strong>ja</strong>loolist rolli eelduste<br />
raamistikus, mis Maailmapanga omast erineb. Need eeldused on ära toodud peatükis 2. Meie<br />
seisukohast järgivad edukad Ida-Aasia riigid strateegiaid, mis sarnanevad oluliselt neile, mida järgisid<br />
kõigepealt Inglismaa (alates 1480ndatest) ning seejärel kõik teised praegused tööstusriigid oma varasel<br />
arenguetapil. Maailmapanga uuringud puudutavad üksnes kuni 50 aastat tagasi ulatuvat perioodi,<br />
mistõttu neid sarnasusi tavaliselt tõenäoliselt ei käsitleta. Samuti, kuna ma<strong>ja</strong>ndusliku mõtlemise<br />
a<strong>ja</strong>lugu on tänapäeval suures osas taandatud uusklassikalise ma<strong>ja</strong>ndusteaduse genealoogiale, on<br />
praeguste tööstus<strong>riik</strong>ide varasem ma<strong>ja</strong>nduspoliitika suures osas "unustatud". Pole olemas sellist as<strong>ja</strong><br />
nagu akadeemiline uurimisvaldkond nimetusega "ma<strong>ja</strong>nduspoliitika a<strong>ja</strong>lugu" ning Euroopa <strong>ja</strong> Põh<strong>ja</strong>-<br />
Ameerika tööstusjõud näivad olevat ühisel väärarusaamal omaenese mineviku osas, neid vaesusest<br />
väl<strong>ja</strong> aidanud riigivõimu rolli osas.<br />
Käesolevas ettekandes püüame vaadata Teise maailmasõ<strong>ja</strong> järgsest a<strong>ja</strong>stust kaugemale tagasi,<br />
näitamaks, et selles 500 aasta pikkuses perspektiivis on riigi aktiivne roll Ida-Aasia "imes" - mida<br />
40
Change language