Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Analüüsides lühi- <strong>ja</strong> pikaa<strong>ja</strong>list dünaamikat neid institutsionaalsetest raamistikest vabastades on olnud<br />
viimaste lähenemisviiside ühisalaks, nagu näiteks evolutsiooniteooria (Hodgson, 1993) <strong>ja</strong><br />
regulatsiooniteooria (Aglietta, 1976; Boyer <strong>ja</strong> Saillard, 1995), mis selgitab, kuidas uue kasvurežiimi<br />
a<strong>ja</strong>looline esiletulek sõltub ka sotsiaalsete reeglite <strong>ja</strong> institutsionaalsete vormide uuendamisest. Need<br />
hiljutised teoreetilised arengud pakuvad huvitavaid vahendeid, mille abil mõelda strukturaalsetele<br />
poliitikatele <strong>ja</strong> institutsionaalsetele reformidele kasvu <strong>ja</strong> tööhõive edendamisel. Veelgi täpsemalt, uue<br />
teadmistel põhineva kasvurežiimi esiletulek näib sõltuvat institutsionaalsest innovatsioonist, uute<br />
sotsiaalsete reeglite leiutamisest.<br />
Möödunud sa<strong>ja</strong>ndi pärandi põh<strong>ja</strong>l näib ka sotsiaalteadustes tekkivat uus teoreetiline paradigma, mis<br />
baseerub järgmistel põhimõtetel:<br />
• luua kontseptuaalne raamistik, mis põhineb realistlikumatel eeldustel <strong>ja</strong> mis on võimeline<br />
arvesse võtma situatsioonide mitmekesisust, komplekssust <strong>ja</strong> mitmemõõtmelisust;<br />
• minna kaugemale homo economicuse lihtsustamisest <strong>ja</strong> võtta arvesse erinevaid<br />
informatsioonitasandeid <strong>ja</strong> erinevaid ratsionaalsusmudeleid;<br />
• ületada metodoloogilise individualismi piire, aktsepteerides püsivat indiviidide <strong>ja</strong><br />
struktuuride, institutsioonide <strong>ja</strong> sotsiaalsete reeglite koostoimimist;<br />
• tunnistada asümmeetriliste suhete olemasolu osapoolte vahel, mis võivad endas sisaldada kas<br />
konflikti või koostööd;<br />
• võtta analüüsi lähtekohaks mitte tasakaalutingimused, vaid evolutsioon, innovatsioon <strong>ja</strong><br />
õppimistingimused, isegi kui lõppeesmärgiks on ka tasakaalu selgitamine.<br />
Sa<strong>ja</strong>ndi koidikul seisab meie ees otsustava tähtsusega küsimus: kui suures ulatuses võimaldab uus<br />
teoreetiline paradigma meil toime tulla uute ma<strong>ja</strong>nduslike <strong>ja</strong> sotsiaalsete paradigmadega?<br />
Niisiis, teadmistepõhisele ma<strong>ja</strong>ndusele <strong>ja</strong> ühiskonnale üleminekuks valmistumine näib olevat<br />
keeruline väl<strong>ja</strong>kutse nii teoreetilises kui ka poliitilises mõttes. Et selle väl<strong>ja</strong>kutsega toime tulla, alustati<br />
Euroopa tasandil erinevate teaduslike <strong>ja</strong> poliitiliste päevaka<strong>ja</strong>liste ideede vastastikuse vahetamisega.<br />
5. Euroopa tegevuskava ümberkujundamine<br />
5.1. Meie põhilised küsimused<br />
EUROOPA STRATEEGIA<br />
Vaatamata arvukatele vaieldamatutele õnnestumistele on Euroopal mahajäämusi üleminekul<br />
innovatsiooni- <strong>ja</strong> teadmistepõhisele ma<strong>ja</strong>ndusele. See mahajäämus ilmneb tootmises <strong>ja</strong> mitmete<br />
infotehnoloogiate levitamises, kuid ka sotsiaalsete institutsioonide <strong>ja</strong> sotsiaalsete suhete kohanemises<br />
uue kasvupotentsiaaliga, mille need tehnoloogiad on tekitanud. Seni, kuni see mahajäämus<br />
kohanemises uue paradigmaga jätkub, jääb ma<strong>ja</strong>nduskasv väheseks <strong>ja</strong> kasvab töötuse <strong>ja</strong> sotsiaalse<br />
tõrjutuse risk.<br />
Et soodustada seda kasvupotentsiaali, peaks institutsionaalne reform keskenduma<br />
innovatsioonisüsteemidele, teadus- <strong>ja</strong> arengutegevusele ning haridussüsteemidele, tööturu juhtimisele<br />
<strong>ja</strong> sotsiaalse kaitse süsteemidele.<br />
Lisaks ei ole sellel institutsionaalsel reformil mitte ainult <strong>riik</strong>lik, vaid ka Euroopa dimensioon. Riikide<br />
olukord on nende erinevate süsteemide lõikes väga erinev (Albert, 1991), kuid nende ees seisavad<br />
ühised strukturaalsete muudatustega seotud probleemid ning neid mõjutab ühine raamistik, mis<br />
25
Change language