Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />
puhul paremini tõendatud kui ealeski varem. Tema kõhu maht ei ole proportsioonis tema tohutute<br />
ihadega… Ülejäägi peab ta ära <strong>ja</strong>gama … Rikkad … tarbivad ainult pisut rohkem kui vaesed. Neid<br />
juhib nähtamatu käsi <strong>ja</strong>otama eluks va<strong>ja</strong>likku peaaegu samamoodi, nagu oleks see <strong>ja</strong>otatud, kui<br />
maakera oleks selle kõikide elanike vahel võrdseteks osadeks <strong>ja</strong>gatud…" (Smith, 1812).<br />
10. Riigi kadu <strong>ja</strong> kentauri kättemaks<br />
Üks renessansia<strong>ja</strong> kõige liigutavamaid maale on Sandro Botticelli Pallas <strong>ja</strong> kentaur, mis maaliti<br />
1480ndate lõpus. Sellel teosel on Pallas - antiikne tarkusejumalanna - pehmelt <strong>ja</strong> mõnevõrra armulikult<br />
silitamas pead kentauril, kes sümboliseerib inimese mineviku võhiklikkust <strong>ja</strong> vägivalda. Piinlik ilme<br />
kentauri näol on suurepärane - tal on ilmselgelt häbi oma metsiku <strong>ja</strong> rumala mineviku pärast.<br />
Sümbolism - mõistuse, tarkuse <strong>ja</strong> rahu võit - valitseb harmooniaga küllastunud õhustikus; joon, mis<br />
muudab Botticelli teosed niivõrd ainulaadseks.<br />
Tolle a<strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndusteadlased - <strong>ja</strong> Smithi-eelsed ma<strong>ja</strong>ndusteadlased üldiselt - olid ilmselt teadlikud<br />
sellest kestvast lahingust Pallase tarkuse <strong>ja</strong> rahu ning kentauri vägivaldse võhiklikkuse vahel. Kentauri<br />
kirgede <strong>ja</strong> energia suunamine produktiivsesse, mitte destruktiivsesse tegevusse oli renessansi<br />
peaülesandeks (Hirschman, 1977). See oli küsimus, mida ei saanud jätta lahendamiseks mingile<br />
iseorganiseeruvale nähtamatule käele. Prominentne <strong>ja</strong> mõjukas Saksa ma<strong>ja</strong>ndusteadlane J. F. von<br />
Pfeiffer (1715-1787) - tulihingeline antifüsiokraat - ütleb järgmiselt: "Inimesi võib panna kõike<br />
tegema. Valitsemismeetodid kallutavad inimese hea või halva suunas. Rahvuse eelis peab olema selle<br />
liikmete eelis. See, kes need eelised teineteisest eraldab, on võhik, kes lõhub <strong>riik</strong>liku organismi<br />
(Staatskörper)" (von Pfeiffer, 1777).<br />
See Pfeifferi lõik võtab kokku kaks olulist Smithi-eelse arendava riigi aspekti. "Süsteemi" iseloom<br />
teeb inimesest hea või kur<strong>ja</strong> ning nagu Chandleri töödes valitseva kapitalismi kohta, on olemas teadlik<br />
<strong>ja</strong> nähtav käsi - inimese mõistus <strong>ja</strong> tahe -, mis seda süsteemi koos hoiab. Teine punkt, mida Pfeiffer<br />
nägi eelnevaga kokkukuuluvana, tunnistab valeks praeguse anglosaksi arusaama, et Smithi-eelne<br />
ma<strong>ja</strong>ndusteadus - <strong>ja</strong> eriti Saksa kameralism - allutas kollektivistlikult üksikisiku huvid riigi huvidele.<br />
Nagu noore Adam Smithi tsitaadis käesoleva ettekande alguses, välistas süsteemi üldine kasv va<strong>ja</strong>duse<br />
igasuguseks pidevaks muretsemiseks Pareto-optimaalsuse kehtivuse pärast: "Saabuv tõusulaine tõstab<br />
kõik paadid üles".<br />
Nähtamatu käsi hakkab tööle, kui on loodud tingimused, mis viivad oma isiklikku tulu taotleva<br />
valitseva klassi kasumihuvid kooskõlla <strong>riik</strong>like kasumihuvidega - kui, nagu Pfeiffer ütleb, see, mis on<br />
üksikisiku huvides, teenib ka kollektiivseid huve. See juhtub, kui tööjõu kriitiline mass riigis on<br />
rakendatud positiivse mastaabiefektiga tegevusaladel ning kui selle positiivse mastaabiefekti vil<strong>ja</strong>del<br />
lastakse filtreeruda suures osas kõrgemate palkade näol tootvas riigis, mitte aga madalamate hindade<br />
näol välisklientide <strong>ja</strong>oks. Sel viisil pääseb ühiskonna tuumik nullsumma mängude staatilisest<br />
ma<strong>ja</strong>ndusteadusest: kus ühe üksikisiku kasum on teise kahjum. Sellised tegevusalad - mis "tõstavad<br />
kõik paadid üles" - on alguspunktiks sellele, mida tehnoloogiaa<strong>ja</strong>loolased nimetavad "a<strong>ja</strong>loolise<br />
lumepalli" protsessiks, s.o positiivsetele arenguringidele. Sellistes tingimustes - positiivse<br />
mastaabiefektiga tegevusalade toimides ning kui on loodud va<strong>ja</strong>likud mehhanismid dünaamilise<br />
kasumi <strong>ja</strong>otamiseks - kehtib Alfred P. Sloanile omistatud lause hämmastaval määral: "Mis on hea<br />
General Motorsi <strong>ja</strong>oks, on hea Ameerika Ühend<strong>riik</strong>ide <strong>ja</strong>oks." Lisades 1 <strong>ja</strong> 2 oleme väl<strong>ja</strong> toonud<br />
(Reinert, 1980) isetugevnevad positiivsed <strong>ja</strong> negatiivsed arengu <strong>ja</strong> alaarengu ringid - "a<strong>ja</strong>loolise<br />
lumepalli" <strong>ja</strong> selle puudumise -, nagu käesolevas ettekandes kirjeldatud.<br />
"Nähtamatu käe" metafoori kasutas Adam Smith sageli oma töödes astronoomiast ning teoses The<br />
Theory of Moral Sentiments. Seda mainitakse vaid üks kord teoses The Wealth of Nations ning seda<br />
74
Change language