08.12.2012 Views

Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon

Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon

Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

RIIGI ROLL MAJANDUSKASVUS<br />

puhul paremini tõendatud kui ealeski varem. Tema kõhu maht ei ole proportsioonis tema tohutute<br />

ihadega… Ülejäägi peab ta ära <strong>ja</strong>gama … Rikkad … tarbivad ainult pisut rohkem kui vaesed. Neid<br />

juhib nähtamatu käsi <strong>ja</strong>otama eluks va<strong>ja</strong>likku peaaegu samamoodi, nagu oleks see <strong>ja</strong>otatud, kui<br />

maakera oleks selle kõikide elanike vahel võrdseteks osadeks <strong>ja</strong>gatud…" (Smith, 1812).<br />

10. Riigi kadu <strong>ja</strong> kentauri kättemaks<br />

Üks renessansia<strong>ja</strong> kõige liigutavamaid maale on Sandro Botticelli Pallas <strong>ja</strong> kentaur, mis maaliti<br />

1480ndate lõpus. Sellel teosel on Pallas - antiikne tarkusejumalanna - pehmelt <strong>ja</strong> mõnevõrra armulikult<br />

silitamas pead kentauril, kes sümboliseerib inimese mineviku võhiklikkust <strong>ja</strong> vägivalda. Piinlik ilme<br />

kentauri näol on suurepärane - tal on ilmselgelt häbi oma metsiku <strong>ja</strong> rumala mineviku pärast.<br />

Sümbolism - mõistuse, tarkuse <strong>ja</strong> rahu võit - valitseb harmooniaga küllastunud õhustikus; joon, mis<br />

muudab Botticelli teosed niivõrd ainulaadseks.<br />

Tolle a<strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndusteadlased - <strong>ja</strong> Smithi-eelsed ma<strong>ja</strong>ndusteadlased üldiselt - olid ilmselt teadlikud<br />

sellest kestvast lahingust Pallase tarkuse <strong>ja</strong> rahu ning kentauri vägivaldse võhiklikkuse vahel. Kentauri<br />

kirgede <strong>ja</strong> energia suunamine produktiivsesse, mitte destruktiivsesse tegevusse oli renessansi<br />

peaülesandeks (Hirschman, 1977). See oli küsimus, mida ei saanud jätta lahendamiseks mingile<br />

iseorganiseeruvale nähtamatule käele. Prominentne <strong>ja</strong> mõjukas Saksa ma<strong>ja</strong>ndusteadlane J. F. von<br />

Pfeiffer (1715-1787) - tulihingeline antifüsiokraat - ütleb järgmiselt: "Inimesi võib panna kõike<br />

tegema. Valitsemismeetodid kallutavad inimese hea või halva suunas. Rahvuse eelis peab olema selle<br />

liikmete eelis. See, kes need eelised teineteisest eraldab, on võhik, kes lõhub <strong>riik</strong>liku organismi<br />

(Staatskörper)" (von Pfeiffer, 1777).<br />

See Pfeifferi lõik võtab kokku kaks olulist Smithi-eelse arendava riigi aspekti. "Süsteemi" iseloom<br />

teeb inimesest hea või kur<strong>ja</strong> ning nagu Chandleri töödes valitseva kapitalismi kohta, on olemas teadlik<br />

<strong>ja</strong> nähtav käsi - inimese mõistus <strong>ja</strong> tahe -, mis seda süsteemi koos hoiab. Teine punkt, mida Pfeiffer<br />

nägi eelnevaga kokkukuuluvana, tunnistab valeks praeguse anglosaksi arusaama, et Smithi-eelne<br />

ma<strong>ja</strong>ndusteadus - <strong>ja</strong> eriti Saksa kameralism - allutas kollektivistlikult üksikisiku huvid riigi huvidele.<br />

Nagu noore Adam Smithi tsitaadis käesoleva ettekande alguses, välistas süsteemi üldine kasv va<strong>ja</strong>duse<br />

igasuguseks pidevaks muretsemiseks Pareto-optimaalsuse kehtivuse pärast: "Saabuv tõusulaine tõstab<br />

kõik paadid üles".<br />

Nähtamatu käsi hakkab tööle, kui on loodud tingimused, mis viivad oma isiklikku tulu taotleva<br />

valitseva klassi kasumihuvid kooskõlla <strong>riik</strong>like kasumihuvidega - kui, nagu Pfeiffer ütleb, see, mis on<br />

üksikisiku huvides, teenib ka kollektiivseid huve. See juhtub, kui tööjõu kriitiline mass riigis on<br />

rakendatud positiivse mastaabiefektiga tegevusaladel ning kui selle positiivse mastaabiefekti vil<strong>ja</strong>del<br />

lastakse filtreeruda suures osas kõrgemate palkade näol tootvas riigis, mitte aga madalamate hindade<br />

näol välisklientide <strong>ja</strong>oks. Sel viisil pääseb ühiskonna tuumik nullsumma mängude staatilisest<br />

ma<strong>ja</strong>ndusteadusest: kus ühe üksikisiku kasum on teise kahjum. Sellised tegevusalad - mis "tõstavad<br />

kõik paadid üles" - on alguspunktiks sellele, mida tehnoloogiaa<strong>ja</strong>loolased nimetavad "a<strong>ja</strong>loolise<br />

lumepalli" protsessiks, s.o positiivsetele arenguringidele. Sellistes tingimustes - positiivse<br />

mastaabiefektiga tegevusalade toimides ning kui on loodud va<strong>ja</strong>likud mehhanismid dünaamilise<br />

kasumi <strong>ja</strong>otamiseks - kehtib Alfred P. Sloanile omistatud lause hämmastaval määral: "Mis on hea<br />

General Motorsi <strong>ja</strong>oks, on hea Ameerika Ühend<strong>riik</strong>ide <strong>ja</strong>oks." Lisades 1 <strong>ja</strong> 2 oleme väl<strong>ja</strong> toonud<br />

(Reinert, 1980) isetugevnevad positiivsed <strong>ja</strong> negatiivsed arengu <strong>ja</strong> alaarengu ringid - "a<strong>ja</strong>loolise<br />

lumepalli" <strong>ja</strong> selle puudumise -, nagu käesolevas ettekandes kirjeldatud.<br />

"Nähtamatu käe" metafoori kasutas Adam Smith sageli oma töödes astronoomiast ning teoses The<br />

Theory of Moral Sentiments. Seda mainitakse vaid üks kord teoses The Wealth of Nations ning seda<br />

74

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!