Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
EUROOPA STRATEEGIA<br />
põhineb ühtsel turul, ühisrahal, ühisel konkurentsi- <strong>ja</strong> rahanduspoliitikal, koordineeritud<br />
makroma<strong>ja</strong>nduslikel poliitikatel <strong>ja</strong> mõnel ühisel standardil sotsiaal- <strong>ja</strong> keskkonnasfääris.<br />
See tähendab, et on tarvis teatud koordineerimist Euroopa tasandil, et ette võtta need institutsionaalsed<br />
reformid. Kuid samas tuleb suhtuda lugupidavalt rahvuslikku omapärasse. Oluline on luua<br />
mitmetasandiline valitsemissüsteem, mis põhineks Euroopa, <strong>riik</strong>like <strong>ja</strong> rahvuslike tasandite<br />
koostoimel.<br />
Kõik need probleemid viisid keskse küsimuseni, mida analüüsiti Euroopa Liidu eesistu<strong>ja</strong>maaks<br />
ettevalmistumisel: kas selleks, et tugevdada oma väl<strong>ja</strong>vaateid ma<strong>ja</strong>nduskasvuks <strong>ja</strong> säilitada oma<br />
põhiline sotsiaalne mudel, tuleb ehitada uus innovatsioonil <strong>ja</strong> teadmistel põhinev<br />
konkurentsivõimeline platvorm? Kuid selle üleminekuga kaasnevad riskid. Kuidas saab luua enamate<br />
<strong>ja</strong> paremate töökohtade <strong>ja</strong> suurema sotsiaalse kohesiooniga teadmistepõhist ma<strong>ja</strong>ndust?<br />
Eelneva taustal määrasid erinevad autorid, kes on hästi tuntud oma käsitluste poolest <strong>ja</strong> panusega sellel<br />
alal, kindlaks mõned täpsemad küsimused, millele intellektuaalse autonoomiaga seoses tähelepanu<br />
pöörata. Ja täpsemalt:<br />
• teadmistepõhise ma<strong>ja</strong>nduse väl<strong>ja</strong>kutsed <strong>ja</strong> võimalikkus kasvuks globaliseerunud maailmas<br />
(Luc Soete);<br />
• uued väl<strong>ja</strong>kutsed heaolu<strong>riik</strong>idele, mis tulenevad vananevast elanikkonnast,<br />
globaliseerumisest <strong>ja</strong> teadmistepõhise ma<strong>ja</strong>nduse tärkamisest (Gøsta Esping-Anderson);<br />
• tekkivad tööhõivetrendid, va<strong>ja</strong>dus uute oskuste järele <strong>ja</strong> sotsiaalse tõrjutuse uued ohud<br />
üleminekul teadmistepõhisele ma<strong>ja</strong>ndusele (Robert Lindley);<br />
• institutsionaalsed reformid, mis on nõutavad kasvuks va<strong>ja</strong>liku poliitilise struktuuri<br />
rakendamiseks, tööhõiveks <strong>ja</strong> sotsiaalseks kohesiooniks üleminekul teadmistepõhisele<br />
ma<strong>ja</strong>ndusele (Robert Boyer):<br />
• rahvusvaheliselt parima praktika roll poliitikakujundamise õppevahendina (Bengt-Åke<br />
Lundvall);<br />
• Euroopa identiteedi ra<strong>ja</strong>mine nende sotsiaalsete muutuste taustal (Manuel Castells):<br />
• mitmetasandilise valitsemise ülesehitamine valitsusega, mis on va<strong>ja</strong>lik nende reformide<br />
käivitamiseks (Mario Teló).<br />
Peaeesmärgiks oli määratleda, millised institutsionaalsed innovatsioonid võiksid muuta seda viisi,<br />
kuidas Euroopa ühiskonnad on praegu reguleeritud, et sillutada teed uutele arengutele, mida<br />
eelistatakse kõigi võimalike stsenaariumide hulgast. See nõudis vastastikust süvendatud suhtlemist <strong>ja</strong><br />
vil<strong>ja</strong>kat mõttevahetust Euroopa teadusliku <strong>ja</strong> poliitilise üldsuse vahel. Tulemuseks loodeti saada<br />
Euroopa tegevuskava ülevaade nende paljude uute küsimuste valguses.<br />
5.2. Arutluse all olevad teemad Euroopa tegevuskavas<br />
Portugali Euroopa Liidu eesistu<strong>ja</strong>maaks olemise a<strong>ja</strong>l 2000. a alguses püüti anda oma panus<br />
pikaa<strong>ja</strong>lisse otsusesse a<strong>ja</strong>kohastada Euroopa strateegia, mis tagaks ma<strong>ja</strong>nduskasvu, konkurentsivõime<br />
<strong>ja</strong> tööhõive uute tingimuste valguses <strong>ja</strong> varasematele väl<strong>ja</strong>paistvatele panustele toetudes (European<br />
Commission, 1994). See strateegia peaks hõlmama makroma<strong>ja</strong>nduslikke poliitikaid, ma<strong>ja</strong>ndusreforme<br />
<strong>ja</strong> struktuuripoliitikaid, nagu näiteks teadus- <strong>ja</strong> arendustegevuse, innovatsiooni- <strong>ja</strong> ettevõttepoliitikad,<br />
hariduspoliitika, tööhõivepoliitika <strong>ja</strong> sotsiaalse kaitse poliitika.<br />
26
Change language