Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3.2. Teadusfilosoofia: komplekssus <strong>ja</strong><br />
mitmedimensioonilisus<br />
EUROOPA STRATEEGIA<br />
Muutused teadmiste filosoofias viisid muutustele teadusfilosoofias. Kubistlik maalikunst oli ehk parim<br />
viide sellele, mis oli tulemas. Objekt, mida me näeme, sõltub perspektiivist. Teadusliku objekti<br />
komplekssust <strong>ja</strong> mitmedimensioonilisust tõsteti samuti kogu sa<strong>ja</strong>ndi jooksul palju esile, nimelt:<br />
• füüsikas - Einsteini relatiivsusteooriaga;<br />
• bioloogias - tutvustades evolutsioonikontseptsiooni, geneetilist koodi, pöördumatust,<br />
entroopiat <strong>ja</strong> regulatsiooni, nagu näitasid Prigogine <strong>ja</strong> Sengers;<br />
• humanitaar- <strong>ja</strong> sotsiaalteadustes - rõhutades väärtuste rolli, esindatust, sotsiaalseid norme <strong>ja</strong><br />
institutsioonide olulisust, samuti esile tuues mõistmise, valimise <strong>ja</strong> käitumise individuaalset<br />
vabadust, nagu seda hiljuti arendasid edasi Morin <strong>ja</strong> Naïr (1997), Sen (1999), Bartoli (1991),<br />
Bourdieu (1979) või Giddens (1984).<br />
Teaduslik paradigma, mis baseerub Newtoni füüsikal, a<strong>ja</strong>mõõtmeta reversiivsel mehhanismil, on ikka<br />
veel kasutusel erinevatel teadusaladel, kaasa arvatud ma<strong>ja</strong>nduses. Sellest hoolimata näib see üha enam<br />
lihtsustamisena, liiga kitsa lähenemisena, mis on kasutatav vaid vähestel juhtudel (nt Parrochia, 1997).<br />
Kuid teadus peab olema võimeline lihtsustama keerulist, et selgitada, prognoosida <strong>ja</strong> transformeerida.<br />
Nüüd on loodud mudelite <strong>ja</strong> matemaatiliste instrumentide uus generatsioon, milles sisaldub ka<br />
tehisintellekt, et tulla toime komplekssuse <strong>ja</strong> mitmedimensioonilisusega.<br />
Üks selle uue paradigma kõige väl<strong>ja</strong>paistvamaid tagajärgi puudutab a<strong>ja</strong>lugu, veelgi täpsemalt<br />
a<strong>ja</strong>loofilosoofiat. Kõik sotsiaalsed faktid on a<strong>ja</strong>lukku sisestatud, kuid selles ei ole ei historitsismi,<br />
a<strong>ja</strong>loo ettemääratud lõplikkust, nagu väitis marksistlik teooria, ega ka a<strong>ja</strong>loo lõppu, nagu kinnitas<br />
Fukuyama (1992). On olemas mõned tugevad määrava jõuga trendid, kuid on olemas ka teatav hulk<br />
ebakindlust <strong>ja</strong> mõju, mida avaldab inimtegevus. Selline lähenemine võib <strong>ja</strong>gu saada argumentidest,<br />
mille tõstatas möödunud sa<strong>ja</strong>ndi lõpul väga moodne olnud postmodernistlik liikumine.<br />
Seega saab rääkida mitte ainult uuest a<strong>ja</strong>loolisest etapist, vaid uuest a<strong>ja</strong>loolisest situatsioonist, mis<br />
kerkib esile uue sa<strong>ja</strong>ndi koidikul. Pärast sa<strong>ja</strong>ndipikkusi suuri vapustusi kujundatakse maailmakord<br />
jälle ümber.<br />
Kahekümnes sa<strong>ja</strong>nd lõpetab Euroopas pika perioodi, mida märgistavad rahvusriigid, kes püüdsid luua<br />
oma impeeriumi, <strong>ja</strong> kelle lõplik kokkupõrge toimus Teises maailmasõ<strong>ja</strong>s. Kuid see oli ka sa<strong>ja</strong>nd, mida<br />
tähistavad sotsialistliku revolutsiooni eksperimendid <strong>ja</strong> neile järgnenud külma sõ<strong>ja</strong> arengud, mis olid<br />
läbi põimunud dekolonisatsiooni <strong>ja</strong> maailmaorganisatsioonide tekkimisega. Ja lõpuks samaaegselt<br />
Nõukogude Liidu kokkuvarisemise <strong>ja</strong> Ameerika Ühend<strong>riik</strong>ide hegemoonia suurenemisega leidis aset<br />
demokraatiate üha kiirem levik <strong>ja</strong> regionaalsete blokkide tekkimine, mille eesmärgiks oli ma<strong>ja</strong>nduslik<br />
<strong>ja</strong> isegi poliitiline integratsioon, eesotsas teednäitava integreerumise kogemusega Euroopas.<br />
3.3. Poliitiline filosoofia: globaliseerumine, sotsiaalne<br />
õiglus <strong>ja</strong> riigivalitsemine<br />
Globaliseerumise tagajärjed on viimasel a<strong>ja</strong>l ilmnenud mitte üksnes kaubanduses, tööstuses <strong>ja</strong><br />
finantsturgudel, vaid ka poliitikas, kultuuris <strong>ja</strong> meedias (nt Held jt , 1999). Globaalsed muutused<br />
ühiskonnas on selle lõplikuks tõestuseks. Sotsiaal- <strong>ja</strong> keskkonnasfääris näib olevat tekkimas suur<br />
tasakaalustamatus, mis nõuab uusi regulatsioonivorme maailmatasandil (nt United Nations, 2000;<br />
Bartoli, 1999).<br />
21
Change language