Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
Teadmistepohine riik ja majandus.qxd - the Other Canon
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
WEBERLIK BÜROKRAATIA JA MAJANDUSKASV<br />
Kas weberlikkuse mõju on endiselt oluline ka selliste regressioonimudelite korral, milles kasutatakse<br />
teisi standardsete kasvumudelite tunnuseid? Levine <strong>ja</strong> Renelt (1992) koostasid ülevaate 41 uurimusest,<br />
kus ma<strong>ja</strong>nduskasvu selgitamisel kasutati <strong>riik</strong>idevahelisi regressioonimudeleid. Nad järeldasid, et kuigi<br />
"rohkem kui 50 tunnuse puhul on näidatud olulist korreleerumist ma<strong>ja</strong>nduskasvuga vähemalt ühes<br />
regressioonimudelis" (Levine <strong>ja</strong> Renelt, 1992:924), on tegelikult tõeliselt suure mõjuga tunnuste arv<br />
väike. Nad tõid väl<strong>ja</strong> kolm kasvuga kõige tugevamini seotud põhitunnust: algne SKP tase inimese<br />
kohta, investeeringud <strong>ja</strong> inimkapital (Levine <strong>ja</strong> Renelt, 1992:947, tabel 1). Tabeli 2 mudel 5 näitab, et<br />
nende tunnuste kasutamisel saadud tulemused antud valimi, a<strong>ja</strong>vahemiku <strong>ja</strong> tunnuste määratluste<br />
puhul on kooskõlas varasemate uurimustega, väl<strong>ja</strong> arvatud inimkapitali (hariduse omandamisele<br />
kulutatud aastate arv) olulisuse nivoost allapoole jääv mõju (kahepoolse testi kasutamisel). Algne<br />
investeeringute tase on kasvu ennustamisel kõige olulisem ning algne SKP tase inimese kohta on<br />
jätkuvalt negatiivses seoses kasvuga.<br />
Kui weberlikkuse skaala lisada põhivõrrandile (mudel 7), muutub skaala kõige võimsamaks kasvu<br />
ennusta<strong>ja</strong>ks, kusjuures kohandatud R 2 suureneb olulisel määral. Tabeli 2 mudel 6 näitab kahe<br />
lisatunnuse, valitsussektori tarbimise <strong>ja</strong> revolutsioonide mõju, mille kohta Barro (1991) arvas, et neil<br />
on oluline negatiivne mõju kasvule. Kui lisada need tunnused Levine'i <strong>ja</strong> Renelti põhitunnuste<br />
kogumile (mudel 5), ei osutu mudeli 6 korda<strong>ja</strong>d olulisteks ning tulemuseks on vaid triviaalne<br />
kohandatud R 2 suurenemine. 21 Mudelis 8 on weberlikkuse skaala lisatud mudelile 6. Tulemused on<br />
sarnased mudeli 7 tulemustega: taas osutub kõige olulisemaks kasvu ennusta<strong>ja</strong>ks weberlikkuse skaala<br />
ning samuti suureneb kohandatud R 2 olulisel määral. 22 Kokkuvõttes viitavad saadud tulemused sellele,<br />
et kui koguda andmeid suurema arvu <strong>riik</strong>ide kohta, võib weberlikkus osutuda väärtuslikuks lisandiks<br />
olemasolevale <strong>riik</strong>idevahelisi kasvumudeleid käsitlevale kir<strong>ja</strong>ndusele.<br />
Tabel 3. Standardiseeritud regressioonikorda<strong>ja</strong>d, mis seostavad keskmise aastase sisemaiste<br />
investeeringute osakaalu a<strong>ja</strong>vahemikul 1970-1990 <strong>ja</strong> valitud sõltumatud tunnused: 35<br />
arengumaad<br />
Sõltumatu Mudel 9 Mudel 10 Mudel 11 Mudel 12 Mudel 13<br />
tunnus<br />
Punktid 0,489** 0,477** 0,456** 0,348* 0,370*<br />
weberlikkuse (3,508) (3,044) (3,103) (2,146) (2,276)<br />
skaalal<br />
SKP inimese -0,179 -0,172 -0,194 -0,115 -0,354<br />
kohta, 1965 (-0,936) (-0,867) (-1,003) (-0,603) (-1,609)<br />
Haridusele 0,443* 0,445* 0,407 0,360 0,436*<br />
kulutatud (2,255) (2,225) (1,994) (1,814) (2,128)<br />
aastad, 1965<br />
21 Kooskõlas Barro (1991) tulemustega on valitsussektori tarbimise korda<strong>ja</strong> negatiivne. Kuid meie tulemused näitavad, et see<br />
on oluline vaid siis, kui p < 0,10. Valitsussektori tarbimisel on oluline negatiivne seos ma<strong>ja</strong>nduskasvuga, kui<br />
regressioonimudelist investeeringud väl<strong>ja</strong> jätta (st kui kaasata ainult algne SKP tase <strong>ja</strong> inimkapital). Revolutsioonitunnuse<br />
korda<strong>ja</strong> ei ole kunagi oluline (kuigi sellel on jätkuvalt negatiivne mõju).<br />
22 Eeldatavasti on võimalik, et valitsussektori tarbimise, weberlikkuse skaalal saadud punktide <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduskasvu vahel on<br />
interaktiivne seos, mille kehtivuse korral suurenenud weberlikkus vähendaks või pööraks vastassuunaliseks valitsussektori<br />
tarbimise negatiivse mõju ma<strong>ja</strong>nduskasvule. Me proovisime sellise interaktiivse näita<strong>ja</strong> (weberlikkuse skaala x valitsussektori<br />
tarbimine) kasutamist mitmete regressioonimudelite puhul, kuid ei leidnud, et sellel oleks olulist mõju. Siiski tuleb ära märkida<br />
as<strong>ja</strong>olu, et kõnealuse valimi põh<strong>ja</strong>l on weberlikkus <strong>ja</strong> valitsussektori tarbimine tugevas negatiivses korrelatsioonis (r = -0,35, p<br />
< 0,05), mis on kooskõlas juhtumianalüüse käsitlevas kir<strong>ja</strong>nduses esitatud vaadetega, et arengumaad ei ole tavaliselt suurte<br />
eelarvetega riigid.<br />
96
Change language